Saada vihje
Toivo Asmer: Ma olen metanoolitehase maaletooja (0)
Article title
Toivo Asmer 23. juulil Lääne-Harju vallavaolikogu istungil

Andres Tohver: Toivo Asmer, kust teil tuli mõte teha siia Paldiskisse metanoolitehas?

Toivo Asmer: No tegelikult ma olen selle metanoolitehase maaletooja, aga projekti autor kaugeltki mitte. Selleks on Larkwater Group eesotsas Juha Mikkoneniga. Nemad pöördusid minu poole, et tahaks arutada, kas metanoolitehast saaks üldse kusagile siia ehitada.

Neil oli varasem plaan Poolas ja Lätis, kus ka teatud etapid olid juba läbitud, aga mul tekkis mõte, aga miks mitte proovida metanoolitehast Eestisse tuua. Meil on olnud nii palju projekte, mis justkui tulevad ja meil luuakse töökohti, aga nad ikkagi ei tule ja töökohti ei looda.

Metanoolitehase loomiseks peavad kindlasti olema teatud eeldused – gaasivarustuskindlus, sadam, raudtee, maanteeühendus. Seetõttu Võhma, Türi ja Märjamaa ei ole sobivad. Nüüd Lääne-Harju vallas on vaja eriplaneeringuga läbi käia kõik võimalikud kohad ja siis vaadata. Ega ei ole ju kindel, et ta tuleb Paldiskisse. Võib-olla on mõni teine parem koht veel.

Kaua te seda projekti arendanud olete?

Mina olen umbes aasta, aga Juha Mikkonen on tegelenud selle idee realiseerimisega, et ta jõuaks sellesse faasi, kus ta täna on, kindlasti juba üks viis aastat.

Metanooli vajadus maailmas tõuseb kogu aeg hüppeliselt, sellepärast et fossiilsed kütused keelatakse ju ära. Metanooli osatähtsus tulevasel kütuste turul on väga suur. Peale selle on ju metanooli kasutus väga suur meditsiinitööstuses ja kosmeetikas. On meeletu hulk tootmisi ja toodanguid, kus metanooli vajatakse. Metanooli kasutatakse juba täna päris palju laevanduses, loomulikult ka autotranspordis.

Millal see vabrik võiks ikkagi valmida?

No nii nagu Juha Mikkonen on arvanud ja nagu me ka koos oleme arvanud, ideaalis oleks see viie aasta pärast valmis. Mis on tänuväärne – vähemalt Lääne-Harju vald, ka need elanikud on võtnud esmase informatsiooni positiivselt vastu, et võiks siia ehitada. Ma olen ju ise ka siit üsna lähedalt, Tabasalust pärit.

Mul on siin tohutult palju vanu tuttavaid ja sõpru, kes ütlevad ka, et see on tegelikult hea idee, et vaatame, mida see eriplaneering toob, mida keskkonnamõjude hinnang toob. Ja miks ka mitte, no proovime siis.

Aga alla viie aasta ta valmis ei saa kuidagi.

Kui see tehas on tulevikus valmis, siis kui palju toodangut ta aastas andma hakkab?

No see toodangu maht on väga suur. Juba 4000 tonni toodab ta ööpäevas. Sellepärast on tankerite siiatoomine ülioluline, selleks on vaja süvasadamat. Samas hakkab raudteetranspordiga hästi palju välja minema Euroopa poole peale. Küsimus ongi ju selles, et kuidas see transpordi pool on lahendatud. Seda toodangut, mis tuleb, seda on ka välja vaja viia.

Turg peab olema kindlustatud. Ma kujutan ette, et eellepingud toodangu peale peavad olema juba sõlmitud paari-kolme aasta pärast. Kui vaadata diagramme, siis on ette näha, et aastate lõikes metanooli nõudlus kasvab toodangust kaks korda kiiremini.

Kui paljudele inimestele see tehas valmimise järel tööd hakkab andma?

Ehitamisperiood on 36 kuud. Ehitamise etapis on paari tuhandet inimest vaja. Kui tehas on valmis, töötab seal alaliselt umbes kolmsada inimest. Töötajad õpetatakse välja juba tehase ehitamise käigus.

Me soovime võimalikult palju inimesi leida kohapealt. Larkwater Group soovib kohalikule infrastruktuurile oma õla alla panna. See on ka suur asi.

Tehaste juhid tulevad esialgu mujalt, tehastest, kus nad praegu töötavad. Nad tulevad oma know how’ga siia.

Kui palju sellise tehase ehitamine kokku maksab?

Ma ei oska täpselt öelda. See sõltub, kes ehitab, aga hinnanguliselt on ta miljard, see on miljardiprojekt.

Esimene etapp päris miljardit ei ole. Ma pakun välja, et võib-olla 800 miljonit.

Kust tulevad vajaminevad eurod selle projekti jaoks?

Larkwater Group on teinud päris palju eeltööd. On olemas eellepingud Šveitsi pankadega, on ka erainvestoritega, kellel on suured rahad. Eeltöö on tehtud. Neil on olemas juba selline grupp, kes võiks juba tulla, kuid see ei tähenda, et see grupp on lõplikult valmis.

Näiteks EAS teeb meil ka väga tugevalt tööd, et leida veel huvilisi ükskõik kust riigist. On nad Jaapanist, on nad Saksamaalt, kes peavad Larkwateriga läbirääkimisi, et liituda selle projektiga.

Kui meil info läks liikvele Eestist, et Lääne-Harju valda plaanitakse ehitada selline suur metanoolitehas, siis pöördusid huvilised EAS-i poole, sest seal on välisinvesteeringute keskus, et nad saaksid ka liituda. See on väga oluline, et investorid otsivad Larkwaterit.

Millised on sellise tehase keskkonnariskid?

Niipalju, kui maailmapraktika ütleb, seal keskkonnariske ei ole. Kui Liviko töötab, siis kas Tallinna linn on viinahaisu täis? Ei ole.

Metanoolitehas on suletud keskkond. Seal ei ole haisu, sest metanool ongi ilma haisuta. Tootmisprotsess on piltlikult öeldes nagu samaka ajamine – on torud, ühest otsast gaas sisse, siis on keemiline protsess, jahutused, välja tuleb metanool. See on täiesti kinnine protsess.

Teiseks, kui me räägime ladustamisest, siis metanoolipütid on väga tugevalt ohutuse poole pealt kaitstud. On nõuded, et sellel tehasel peab igaks juhuks olema isegi oma tuletõrje.

Olen uurinud internetist näiteks metanoolitehase katastroofe või suuri lekkeid. Mina ei ole leidnud selliseid. Aga see on hea, et selliste asjade peale on mõeldud. Ta on ju tuleohtlik.

Kas selle tehase ehitamine Lääne-Harju valda on teie elutöö?

Ei no mis ta minu elutöö on. Mina olen siin lihtsalt juures, selline maaletooja, aga tõesti ma olen väga rõõmus, kui see on viie aasta pärast valmis, sest see on ikkagi suur asi. Muidugi rõõmus, sest minu käsi on seal ka mängus.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.