Mihkel Tikerpalu kehastub Voosel maadluslegend Palusaluks (0)
Article title
Mihkel Tikerpalu maadlejana ning Liis Haab tema abikaasana. Foto Piibe teater

Piibe teater toob septembris lavale näidendi kahekordsest maadluse olümpiavõitjast Kristjan Palusalust. Anija vallas Voose Päikesekodus etenduvas tükis kehastab legendi Viinistult pärit näitleja Mihkel Tikerpalu.

Augusti esimesel poolel möödub 85 aastat ajast, kui maailmas tundmatu maadleja Kristjan Palusalu (1908–1987) võitis kõiki üllatades Berliinis kaks olümpiakulda. Eesti juubeldas ning rõõmustas, sest kaasmaalane oli planeedi tugevaim mees. Eesti riik kinkis talle praeguses Anija vallas Pillapalus asuva auhinnatalu.

Suurmees jäi vaatamata kuulsusele elu lõpuni tagasihoidlikuks ning ujedakski. Naeratas, rääkis vähe ega läinud rahvakeeli ülbeks.

Nüüd elustavad Piibe teater ja selle juht Arlet Palmiste kahetunnises etenduses Kristjan Palusalu elu sõjajärgsetel aastatel. Selle hulka kuuluvad NKVD küsitlused ja vangistus pärast ülejooksmist Soome rindel ning kojunaasmist. Samuti veidi hilisemad ringsõidud koos tulevase olümpiavõitja Johannes Kotkasega mööda Eestit, et propageerida maadlust.

Peaosas on näitleja Mihkel Tikerpalu. Tema rääkis Harju Elule juuni keskel tööst ning rollist.

Milline on suvi enne septembrikuiseid Voose etendusi?

Eesti noorsooteatris, kus olen 11 aastat töötanud, mängin praegu lavastuse “Röövel Hotzenplotz” etendusi, millega mööda Eestit ringi reisime. Tasub mainida, et Eesti noorsooteater on endise nimega NUKU teater.

Juuli alguses lõpeb mu tööleping ja seda ei pikendata – jätkan vabakutselise näitlejana.

Palusalu tükk esietendub 22. septembril koos Piibe teatriga. Aga juulis-augustis teen Eismal teater Nuutrumi all August Mälgu novellide põhjal kokku seatud tükis kaasa.

Kuidas maadluslegendi roll tuli?

See on väga suur, uhke ja õige ettevõtmine. Sest ega Kristjan Palusalut pole teatris või mängufilmides kujutatud. Raamatuid on kirjutatud ja dokumentaalfilm on ka olemas. Ainus kunstiline kujutamine on minu teada Mart Sanderi seriaalis “Naiste sõda”. Aga seal oli mees minu jaoks üllatav karakter. Kuulates Palusalu intervjuud Berliini olümpial, ei olnud ta seal nii jutukas ja sõnaosav mees kui seriaalis. Ta oli pigem talupoeg, kes ütles seda, mida vaja või ei öelnud sedagi. Või vastas sõnadega “ma ei tea” või nohises midagi. Töömees ja maadleja, kes sai enda võidud kätte matil, mitte jutuga.

Maadluslegend Palusalu (1908–1987). Foto repro 

Piibe teatris on ta ka selline rahulik maamees, kes räägib lühidalt ja pigem kuulab. Nimikangelane küll, kuid rohkem kujundavad etenduses tema elu teised.

Mis mees ta siis oli? Vähesed intervjuud ja dokumentaalkaadrid teda ju lõpuni ei ava.

Ma ei ole veel väga palju jõudnud temaga tutvuda. Aga loetud materjali põhjal jääb mulje: ta oli alati vähese jutuga. Aga teisalt ei pea kõike rääkima ja mõnikord ei saagi. Arvestades, milline kuulsus Palusalul 1930-ndate teises pooles oli, võib öelda: ta oli toona palju suurem staar kui paljud tänased “staarid”. Ka olümpialoos on ta saavutus erakordne. Sest ükski raskekaalumaadleja ei ole suutnud kahes maadlusviisis ühtedel mängudel kulda saada. Ja seda väga väikese ajalise vahega.

Ta ei tahtnud enda eraelu eksponeerida. Ja aeg pärast sõda ei soosinud ka paljusõnalisust. Sest kahjuks Eesti vabariigi olümpiamedaliste ENSV-s toona väga ei tunnustatud.

Kuidas ette valmistud?

Kingad ja pintsak on igatahes suured. Ma ei pea kehastuma ümber mitte ainult sisemiselt, vaid dokumentaalloos oodatakse ka välimist ümberkehastumist ja sarnasust. Aga sellega ongi probleemid. Palusalu oli minust natuke lühem ehk 183-sentimeetrine mees. Mina olen 190 ja kaalun umbes 25 kilo vähem kui tema enda hiilgeaegadel. Ehk 113–114 kilo miinus 25.

Töömees ja maadleja, kes sai võidud kätte matil, mitte jutuga.

Valmistun hetkel triatloniks ja olen seetõttu aasta algusest kaheksa kilo alla võtnud. Olen 14. augustil osalemas Kuremaal Triathlon Estonia poolpikal triatlonil. Ja pärast seda jääbki veidi üle kuu aega võtta kaalu juurde.

25 kilo juurde võtta on keeruline – see võib sellisel juhul suurema kõhuna tulla. Aga kui mõtestatult treenin, siis saan ehk õlad veidi laiemaks või vähemalt paremini välja voolitud. Ja blondid juuksed tuleb ka tekitada. Aga see on juba grimmi- ning juuksuritehnika asi.

Tükis pead maadlema ka?

Õnneks Piibe teatri juht Arlet Palmiste, kes mängib Johannes Kotkast, on sellega nooruses tegelenud. Ta on nõus mulle võtteid ja nippe jagama. Ja minul on sugulaste liinis ka mõned maadlejad. Isa tegeles nooruses maadlusega – tegi Raplamaal tegusid ja võitis medaleidki.

Ja minu onupoeg Taavi Tikerpalu treenib siiani noori ning ta on võistelnud Eesti meistrivõistlustel. Seega on kusagilt küsida. Õnneks ei ole vaja tervet kahte tundi maadelda. On vaid üksikud hetked, kuidas kaks spordimeest käivad üle Eesti noortele maadlust näitamas.

Proovid algavad augusti alguses. Esietendus on 22. septembril Voose Päikesekodus. Värskelt käisime seal tükki lugemas. Väga tore koht, kus ma ei olnud varem viibinud.

Konkreetne hoone, kus me mängime, on kõrtsi abihoone. Juttu on olnud kümnest etendusest. Hetkel on välja hõigatud etendused 22., 24., 25. ja 26. septembril. Aga mina ise arvan ja ka korraldajatel on mõttes, et see on oluline ja missiooniga projekt. Et Kristjan Palusalu rohkem tähelepanu keskpunkti tõsta, võiks seda ka pikemalt mängida.

Lavastus “Palusalu”

• Lavastaja Jaanus Nuutre
• Käsikirja autor Arlet Palmiste
• Nimiosas Mihkel Tikerpalu
• Ellen Palusalu – Liis Haab
• Johannes Kotkas – Arlet Palmiste
• NKVD ülekuulajad – Heidi Pähn ja Riho Rosberg
• Teistes osades Gerhard Saks, Kristjan Arunurm jt
• Etendus kestab kaks tundi

Suvised etendused Harjumaal

Viimsi vabaõhumuuseum

Samal ajal kui kinodes ja rahvamajades ringleb film “Eesti matus”, mängitakse Viimsis teist suve Vene teatri etendust “Eesti matus”. Etendusi antakse 29.–31. juunini ning augusti alguses.
Osades: Eduard Tee, Katrin Sutt, Larissa Savankova, Marina Malova, Juri Žilin jt.
Lavastaja: Üllar Saaremäe.
Etendus kestab koos vaheajaga umbes 2,5 tundi.

Naissaare Omari küün

Teatritavasid jätkatakse tänavu ka Viimsi vallas Naissaarel. Seal etendub lugu tingimisi vanglast vabanenud neonatsist Aadamast, kes saadetakse pisikesse kolkakirikusse meelt parandama.
Osades: Priit Pius, Andrus Vaarik, Märt Avandi, Henrik Kalmet, Hilje Murel jt.
Lavastajad: Priit Võigemast ja Henrik Kalmet.
Etendusi antakse 30. juunist kuni 5. juulini.

Prangli saare rahvamaja

Suvelavastus “Mis sa ilma paadita teed?”, mille esietendus on 26. juunil, on Väike-Pranglist ehk Aksi saarest. Näidendi aluseks on Rannarahva muuseumis talletatud materjalid.
Lavastuses teevad muu hulgas kaasa lauljatar Kelli Uustani, Raivo Mets ja ansambel Robirohi. Etendust mängitakse juunis ja augustis kokku neljal korral. Kestab koos vaheajaga kaks tundi.

Saku vald, Üksnurme küla

Viimast suve mängitakse Üksnurme külas Rehe küünis teatritükki “Lootuskiir pimeduses”.
Osades: Ene Järvis, Kersti Kreismann, Ülle Kaljuste või Mari Lill, Ines Aru, Elle Kull jt.
Lavastaja: Vilja Nyholm-Palm.
Etendust mängitakse 19. juulist kuni 2. augustini.

Viinistu katlamaja

Eesti draamateater mängib Viinistus Andrus Kivirähki tükki “Talupojad tantsivad prillid ees”.
Etendust mängitakse veel 26.–26. juunini ning 13.–25. augustini.
Osades: Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Taavi Teplenkov, Markus Luik, Kersti Heinloo, Marta Laan, Liisa Pulk jt.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.