Nii võib lühidalt kokku võtta põhjuse, miks Urmas Kreegi kolis perega tosin aastat tagasi Tallinnast Mustamäe korterist Kiili valda Vaelasse. Mitte kaugele linnast, kuid siiski kohta, kus sai hakata looma päris oma kodu. Tänavu valiti Kreegi pere kodu Harju kauneimaks maakoduks.
Kõik sai alguse aastatuhande vahetuse paiku, kui pereisa Urmas asus Tallinna ümbruses otsima kohta, kuhu luua perele uus kodu. „Tahtmine oli suur, pääseda korterist,“ meenutab ta. „Mõte oli selles, et tahaks kohe suuremat krunti, et oleks mängumaad, kus oma mõtteid ja loomingulist potentsiaali kasutada õue kujundamisel.“
Sobiva koha leidmine aga võttis kauem aega, kui võis arvata. Alles peale kolmeaastast otsingut leidis ta sobiva paiga Vaelas, Kiili alevist kilomeetri-kahe kauguselt. Kohas, kus praegu asub maakonna kauneim maakodu, lainetas siis viljapõld. Tegu oli endise Rahva Võidu kolhoosi maadega, kus rentnikud vilja kasvatasid. Metsaäärne krunt, mis oli sobiva hinnaga müügis, hakkas Urmas Kreegile meeldima. „Siis sai viljakasvatajatele öeldud, et ärge siia enam vilja külvake,“ muigab ta. „Krundi ümber aga jätkas kombain tööd, nagu poleks midagi juhtunud.“ Krunt oli parajalt suur, täpselt hektar.
Ümberringi oli tühjus. Lähim maja oli ettevõtte Efekt tootmishoone. Elumaju ligidal polnud.
Aastal 2015 on aga perekond Kreegi maja juures terve asum. Oti on selle asumi nimi, maju on kümneid ja kümneid. Ja neid kerkib veel juurde, sest Kiili poole jäävale maalapile kerkib praegu uusarendus. Asumis on aktiivne külaselts, korrastatakse ümbrust, rajatakse mänguväljakuid ja elu keeb. Kunagine viljapõld on muutunud hooldatud aedadega elamupiirkonnaks.
„Ei uskunud, et 12 aastaga ümbrus nii kiiresti muutub. Kolisin hajaasustusalale, nüüd elan tiheasustusalal,“ ütleb Urmas Kreegi. „Aga mul pole selle vastu midagi.“
Tühjale maale
See aeg polnud siis veel saabunud, kui hakati põlglikult rääkima „põllu peale elama kolimisest“. Aga just põllu peale asus Kreegi pere elamist rajama. Tuttavad, kes krunti vaatamas käisid, ahhetasid, et kuidas nii üksi, naabreid polegi, kas ei karda jne. „Nende jaoks tundus see jabur. Aga hiljem, kui meile naabrid tekkisid, siis samad inimesed imestasid, et pagan, sul naabrid nii lähedal, privaatsust polegi,“ muigab pereisa Urmas.
Kreegi pere kolis majja 2003. aastal. Maja projekti otsis Urmas Kreegi internetist, sattus peale majale, mis mõeldud ehitamiseks Texase osariiki. Laiad räästad, et päike sisse ei paistaks. Urmas Kreegile aga hakkas projekt meeldima, sest maja oli terrassiga, nagu endalgi südames soov.
Teine kindel soov oli, et saun peab asuma eraldi majas. Sest, nagu pereisa ütleb, sauna ikka minnakse, see tähendab, et lähed sauna üle õue, mitte kõrvaltuppa.
Kuid tema suurim kirg on ikkagi õue kujundamine.
Loominguline rõõm
Algusaastatel läks kõige rohkem energiat puude ja põõsaste istutamisele, et tekiks õue-tunne, et poleks enam lihtsalt põllumaa, meenutab pereisa. Tuulega on lagedal maal probleeme siiani, kuid puud kasvavad iga aastaga ning pakuvad aina rohkem varju. Ja nüüd on ka naabrid, kes samuti haljastusega tegelevad, puid-põõsaid istutavad.
Puud-põõsad on pärit aianditest, puukoolidest ja osa ka otse metsast: Urmas kaevas pöidlajämedused vitsad maast välja ja istutas enda aeda. Seetõttu on õuel palju metsapuid.
„Haljastus on selle mõttega tehtud, et oleks tuulevari, samas ka silmale ilus vaadata; et terrassil istudes oleks hea vaade, samas varjaks piisavalt võõraste pilkude eest,“ iseloomustab Urmas Kreegi. „Lõuna suunal on madalamad põõsad, et ei hakkaks päikest varjama.“
Nii maja ees kui taga jäävad silma kiviktaimlad. Maja taga kasvavad taimed põllukividel, maja ees paekivil. Kogu kivi on pärit sealtsamast Vaelast. Kive on endiste põldude kõrval metsaservas endiselt hulgi, küllap kunagi koristati seal põlde kividest, pakub Urmas Kreegi.
Lõpuks tulebki välja, et vaatamata esmamuljele, et tegu on kohaliku mõisniku elukohaga, on suur osa õue kujunduselementidest pärit sealtsamast, kunagiselt põllult või kohalikust metsast. „Ma ei kuulu jõukate hulka ja eesmärk polegi olnud jõukurit esitada,“ ütleb pereisa. „Pigem oleme maalähedast kodu tahtnud teha.“
Tema ise toas ei püsi, tahtmine aias teha ja toimetada on lihtsalt nii suur. „Abikaasa ongi hädas, et toas on nii mõnigi asi veel pooleli seetõttu, et mees ei taha toas olla,“ muigab Urmas Kreegi. Tosin aastat Vaelas elamist pole aias tegutsemise indu vähendanud. Nüüd saab lihtsalt asja rahulikumalt võtta – enam pole suuri istutustöid ega rasket ehitamist. Nüüd saab rahulikult terrassil istuda ja mõelda, mida järgmiseks võiks teha. Hooajalised aiatööd – niitmine, puude-põõsaste piiramine, rohimine, kastmine – tuleb muidugi ära teha, kuid sellele kulub nädalas 4-5 tundi. Neid töid ei pea tegema üksi, olulise panuse annavad ka abikaasa ja lapsed.
Kui Kauni Kodu maakondlik komisjon Kreegi perel külas käis, siis avaldas neile muljet tervik. Et kõik on paigas, nii nagu peab. Kuid professionaalse kujundaja kätt siin mängus pole, aia on kujundanud pereisa eestvedamisel pere ise. Perenõukogu otsustab, kuidas teeme, ütleb Urmas Kreegi. „Profi abi pole kasutanud, sest mulle on tähtis enda ideede realiseerimine,“ põhjendab ta. „Muidu muutuksin kellegi teise ideeede teostajaks, aga see pole pooltki nii huvitav.“
Nüüd on tehtud töö eest tunnustus käes. Ees ootavad veel kaks olulist käepigistamistseremooniat. Augustis tunnustab perekond Kreegi tööd president Ilves, septembris maavanem Rajasalu.
MARET VÄLJA
Harju maavalitsuse arengutalituse peaspetsialist
Harjumaa kauneima maakodu tiitliga pärjatud kodu võlus oma avaruse ja voolavusega. Iluaed vaheldub maitsekalt köögivilja- ja puuviljaaiaga. Maakodule kohaselt on seal ruumi lastele nii pallimängudeks kui jalgrattasõiduks. Korrastatud metsaveerele on rajatud lõkkeplats. Just taotletud terviklikkuse tajumine sai komisjoni otsuse langetamisel määravaks.
