Kotka pais andis järele – kas looduse või inimkäte jõul? (0)
7. augustil kadus vesi Kuusalu vallas Valgejõel asuvast Kotka paisust. Omanik kahtlustab inimese kätt, keskkonnaamet ei välista paisu puittugipostide purunemist veesurve tõttu.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi jääb napisõnaliseks: “Tegelikkuses on vett Kotkal paisutatud juba väga kaua aega. Millal see algas, ei oska kahjuks öelda.”

“Antud asukohas oli ligemale 150 aastat veski. Tänane pais ehitati sellesse asupaika 1950. aastatel koos hüdroelektrijaamaga. Pais ongi hüdroelektrijaama rajatiseks ja selle eesmärgiks on juhtida vett elektrijaama,” selgitas AS Generaatori juhataja Jan Niilo.

Elektritootmine Kotkal soikus seitsmekümnendatel. “Elektritootmise taastas Kotkal AS Generaatori tütarettevõte 1994. aastal ja tootmisvõimsuseks oli 200 kW ja aastatoodanguks 1 000 000 kW, millega on võimalik ära katta ca 160 majapidamise aastane tarbimine või ca 500 korteri aastane tarbimine,” rääkis Niilo.

Lagunes või vandalism

AS Generaator rentis nii Kotka paisu kui elektrijaama OÜlt Generaator E&K. Rendileping pidi esialgu kehtima aastani 2062, kuid praeguseks on see lõpetatud ja AS Generaator ise paisu ja elektrijaama omanik. Generaator E&K juhatusse kuulub vaid üksainus inimene – Villu Vares – kelle nime juurde on märgitud “likvideerija”.

Ehkki pais võimaldab toota elektrit, on see pinnuks silmas kalameestele. “Valgejõgi on loetud lõheliste jõeks, seega võib eeldada, et see võib takistada ka lõheliste rännet,” tunnistab Niilo.
Keskkonnaameti juhtivspetsialist Rein Urman on kategoorilisem: “Siiani pole teadlastel (ihtüoloogidel) õnnestunud Eestis tuvastada, et kalad suudaksid ilma kõrvalise abita kolme meetri kõrgust Kotka paisu ületada.”

Miks siis vesi 7. augustil Kotka paisust ikkagi kadus? Niilo arvates lõhuti see ära inimeste poolt.
“Kahju on tekitatud võimaliku elektrijaama sihtotstarbelise kasutamise võimaluse äravõtmisega ja selle kahju suurus on täpsustamisel. Täiendavalt on kahju tekkinud ka teistele maaomanikele ja Kotka kalakasvatusele. Paisu lõhkujate osas teave hetkel puudub,” väitis Niilo.

Korra juba purunes

“Keskkonnaametil puudub info selle kohta, et Kotka pais oleks 7. augustil lõhutud. Teadaolevalt andis halvas seisukorras paisrajatis veesurvele järele ja lagunes puittugipostide purunemise tõttu,” vastas Urman.

Niilo väitel on Kotka paisu lõhkumise juhtumeid olnud ka varasematel aastatel, “Kuid seni ei ole see õnnestunud, vähemalt sellisel määral. On olnud katseid näiteks poste läbi raiuda,” teatas ta.
“Keskkonnaametil vastavasisuline info puudub. Küll on eelnevalt (2014. aasta juunis) pais veesurvele järgi andnud ja purunenud amortiseerumise tõttu. Tol korral vahetati välja kaks tugiposti,” kinnitas Urman. Ametniku sõnul tegi veesurve kahju taas kuu aja eest, mille järel vahetati välja kolm tugiposti.
AS Generaator on esitanud politseile süüteoteate, pidades võimalikuks, et Kotka paisul on tegemist vandalismiaktiga.

RAINIS SINIKAS
Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht

Avaldus laekus politseisse 9. augustil ettevõtte poolt, kellele pais kuulub. Politseinikud on käinud koos keskkonnainspektsiooniga sündmuskohal, fikseerinud olustiku ning vestelnud ettevõttega, kes nimetatud maa-ala otseselt üürib ning seal kalapüügi äriga tegeleb.
Oleme teinud päringud keskkonnainspektsioonile ning hetkel ootame nende eksperthinnangut. Menetluse alustamiseks on vaja välja selgitada, kas on olemas süüteole viitavaid tunnused. Kuna tegu oli vana ehitisega, ei ole täna kindel, kas postid murdusid vandalismi tulemusena või ilmastikutingimuste tulemusena.
Kui ilmneb, et tekkinud olukord on loodusjõudude tagajärg, siis puudub süüteo koosseis. Seetõttu on hetkel menetluse alustamine otsustamisel. Juhul kui tegu on süüteoga, siis sõltuvalt kahju suurusest on tegu kas väärteo- või kriminaalmenetlusega.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.