Kose ettevõtjad väljasuremist ei karda (0)
Article title
Trahteri tareke perenaine Tiina Purgas

2. novembril sulges lõplikult uksed Kose-Ristil tegutsev äriettevõttele Intax OÜ kuuluv toidukaupade kauplus, mis oli samal aadressil, Tartu maantee 8, Kose alevik, tegutsenud 21 aastat.

“Väikeste kaupluste aeg on möödas,” tõdes kaupluse juhataja Riina Mendelman kaupluse ust nukralt lukku keerates. Ehk oleks võinud kauplus veel aasta tegutsedagi, aga et peale Tallinn-Tartu uue maanteelõigu avamist, mis enam Koselt liiklejaid läbi ei too, tulnuks ikka uksed sulgeda, on juhataja kindel. Kaupluse põhilisteks klientideks olid Tallinn-Tartu maanteel sõitjad.

Kaupluse uks sai lukku, kauplust ümbritseva aia raudsele väravale tabagi ette. Kas see taba tähendab aga sümboolselt ühe piirkonna äride lõppu, väljasuremist? Kauplusega sama katuse all tegutsevad veel tööriistakauplus ja autoremondi töökoda, teisel pool maanteed, parkla sopis asub legendaarne trahter Tareke ja otse maantee ääres kiirsöögikoht. Kas liiklusmagistraali kaugenemine mõne kilomeetri võrra eemale tähendab selle äripiirkonna, põhiliselt liiklejaile orienteeritud ärimudeli ja äriidee lõppu?

Meenutusi möödanikust

Ehk kolmkümmend või natuke rohkem aastat tagasi – aasta number võis olla 1988 või 1989 sõitsin Maalehe peatoimetajana koos hea kolleegi, Rootsi maalehe Land tollase peatoimetajaga Tartusse Maaülikooli rahvusvahelisele sümpoosiumile. Tallinnast väljas, otsustasime keha kinnitada just hiljaaegu vanas taluhoones avatud trahteris Tareke. Rootsi külaline – ei salga, et ka mina ise – olime vaimustatud korralikult renoveeritud arhailisest hoonest ja täpselt paika sobituvast menüüst. Kui kauge külaline veel paari pitsikese kangemaga toidupalukesed kurgust alla aitas, muutus ta päris härdaks.

“Hoidke selliseid kohti,” kõneles ta. Kogu Euroopa, kogu maailm on täis hamburgeriputkasid ja igasugu teisi kiirtoidukohti, need on varsti teilgi iga tee otsas, ennustas juba siis maailmas palju reisinud rootslane. Aga selliseid kohti, kus stiilsesse vanasse hoonesse on rajatud kaasaegne söögikoht – neid pole palju. Hoidke oma omanäolisust, rõhutas külaline.

“Eks me olegi seda kohta hoidnud sellisena, nagu ta kunagi olnud on,” ütleb trahteri perenaine Tiina Purgas. Sama kinnitavad paljud esimest korda trahterisse sisenenud: pidasid seda muuseumiks, alles baarileti ääres said aru, et tegemist on ikka ehtsa söögikoha, trahteriga, mis ei võta külalisi vastu ainult sooja prae vaid ka sooja naeratusega. Klientide rahulolu kinnitab ka trahteri kasv. Koha praegune omanik, Kose valla volikogu liige Kalle Pormann ostis selle esimeselt omanikult 20 aastat tagasi ja alustas kohe ka arendamist.

“Alguses oli siin pisike söögituba ehk tosina kohaga. Nüüd on majas kolm söögituba, suuremas, hiljaaegu valminud saali mõõtu toas koguni 24 istekohta,” räägib perenaine arengust. Lisaks on õue rajatud avar terrass, ideaalne koht päikest metsa taha magama saata.

“Lihtne olnuks kogu kompleksile plekk-katus peale panna, katuse uuuendamisel tegime aga nii nagu kunagi oli, panime laastukatuse,” räägib perenaine.

Mida toob aga tulevik?

Sellele küsimusele vastust otsides ei muutu perenaine kurvaks. Teda ei häiri, et maantee hakkab nüüd mõni kilomeeter mööda käima. Sest tulevik on Tiina Purgase sõnul sama helge nagu minevik meenutusväärne.

“Kes meil juba söömas käinud, ei see pelga ka seda paarikilomeetrist ringi sõita, mis magistraalilt mahasõitmiseks tulevikus kulub,” on perenaine kindel. Kes enne Tartu poolt tulles Tallinnasse läks – või vastupidi – ja otsustas siin keha kinnitada, see teeb seda ka edaspidi. Peale möödasõitjate käivad siia söömas ka mitme Kosel asuva ettevõtte töötajad – hea lõuna ajal poolteist kilomeetrit ka jalutada. Perenaine on Tarekese tulevikus kindel. Ja sama mõtet jagab mälestusi heietanud ajakirjanik – oli pisike söögituba toona rahvast täis ja on nüüd. See söögikoht oma hea köögi ja lahke pererahvaga on ennst kindlalt sööjate hinge sisse söönud.

Mis saab aga samale omanikule, osaühingule Porri & CO kuuluvast kiirsöögikohast otse maantee kõrval, selles perenaine nii kindel ei ole. “Hamburgeriputkasid on suure trassi ääres palju, kas meie oma jääb püsima, eks seda näita aeg,” ütleb ta napilt.

Tarekesest otse üle tee, endise kauplusega ühes majas asub Kaiu Eko kaubandus OÜ, Kose-Risti tehnikaäri. Nii teatab kiri ukse kõrval. Ja uksest seespool, muruniidukite, mootorsaagide, autokummideja muu tehnika keskel toimetab noor mees. “Mina olen Esko,” tutvustab ta ennast. Ja ütleb üsna ühemõtteliselt: “See, et maantee kaugemale läheb, teeb mulle ainult rõõmu. Teel on nii suur liiklus, et minu kliendid ei pääse kauplusele ligi. Ei parklasse ega parklast välja.” Küsimuse peale, kas ta ei karda tee kadudes ka klientide kadumist, Esko ainult muigab. “Ega siis möödasõitjad osta murutraktorit või mootorsaage. Seda teevad ikka kohalikud, Kose inimesed.” Selle pärast on firmal ja Eskol ka tulevikunägemus selge: Kosele on krunt ostetud, kauplus kolib tulevikus klientidele lähemale.

“Mina olen Roland, Roland ühe O-ga nagu Roland Reagan,” põrutab tehnikaäri kõrval oleva autoremonditöökoja mees vägevalt. Ja lisab veel vägevamalt : “See on super, et tee hakkab kaugemalt käima. Möödasõitvad linnavurled, kes uudishimust töökotta sisse astuvad, on meie jaoks suur probleem, ainult segavad. Läheb maantee, lähevad ka nemad. Meie teenindame siin ikka kohalikke kliente. Nemad jäävad.”

Fotol Baaridaam Marika Lepik ja Tiina Purgas

 

 

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.