Kolibakterid kimbutasid Ääsmäe lasteaeda ja kooli (0)
Article title
Aare Sõer Ääsmäe veetöötlusjaamas. Valge anum vasakul on kloorilahuse jaoks, mida sinine dosaatorpump praegu lisab Ääsmäe piirkonna joogiveele. FOTO: Andres Tohver

Mais, juunis ja augustis võetud veeproovid andsid märku, et Ääsmäel on probleeme vee puhtusega – kolilaadsete bakterite näitajad ületasid normi. Kuidas Saue vald probleemile reageeris?

Ääsmäe piirkonnas elab ca 800 inimest. Seal on kortermaju, eramaju, aga ka lasteaed ja põhikool.

“Ääsmäe piirkonna veevarustus tuleb põhjaveest. Seal on kasutusel kaks ordoviitsium-kambriumi veekihi puurkaevu,” selgitab Saue valla vee-ettevõtte AS Kovek juht Aare Sõer. Vett pumbatakse 80 meetri sügavuselt.

Puurkaevud rajati 1970ndatel. “Nendest üks rekonstrueeriti 2013. aastal. Teist me kasutame varukaevuna, kui põhikaevuga peaks midagi juhtuma,” räägib Sõer.

Koolis klooriblokaad

Ääsmäe koolis ja lasteaias tehakse rangemat veekontrolli kui inimeste kodudes. Häirekell hakkas kõlama 15. mail, kui lasteaiast võetud analüüsis oli kolilaadsete bakterite leid – üks ühik 100 milliliitri kohta. Normi järgi peab see näit joogivees olema null.

“Peale veetorustikest vee läbilaskmist, kus vesi lasti hüdrantidest välja, lasteaias see näit kadus. 13. juuni analüüsis oli tulemus null,” hingab Sõer kergendunult. Samal päeval Ääsmäe põhikoolist võetud proovis oli kolilaadsete bakterite näitaja aga kaks.

“See ei ole fekaalne koli, mis tuleneb põhjavee reostamisest. Ääsmäel on kolilaadsed bakterid. Täpselt ei teatagi, kust nad pärinevad. Arvatakse, et nad võivad tulla ka täitsa puhta põhjaveega. Lihtsalt teatud tingimustel nagu soe suvi ja väike veetarbimine hakkavad nad torustikus paljunema,” arvab Sõer.

“Mingit ohtu nad endast ei kujuta. Avalikus ujulas käies satub inimese organismi taolisi asju palju rohkem,” rahustab Sõer.

Et Ääsmäe kooli vesi korda saada, tehti koolimajas 9.–12. augustini siiski klooriblokaad. “Aine nimi on naatriumhüpoklorit. See on kloorilõhnane vedelik, mida kasutatakse nii veemahutite, torustike kui ka vee enda desinfitseerimiseks,” täpsustab Sõer.

“Kooli torustik täideti selle suhteliselt kange kloorilahusega. Seda lasti mõningad päevad seista ning seejärel pesti torud puhta veega läbi ja võeti uus proov,” meenutab Sõer.

Kordusproov võeti 21. augustil. “Kummalisel kombel oli kordusproovis kolilaadsete bakterite arv kolm,” ütleb Sõer. “Järgmine analüüs võeti 2. septembril. Siis oli kolilaadsete bakterite näit koolis null.”

Kloori kogu asula veele

Praegu on käsil järelmäng. “Kõikides veetöötlusjaamades on meil dosaatorpumbad, mida me kasutame hädajuhtumi korral. Siis pannakse kogu asulasse minevasse vette kloori sisse. Eesmärk on see, et kloorisisaldusega vesi hävitab soovimatud bakterid,” selgitab Sõer.

“Ääsmäe koolimaja veetorustiku desinfitseerimine ei aidanud. Kolilaadne bakter tuli kuskilt kooli piirkonnast. See võis olla näiteks tänavatorustikus, kus nad kasvama on läinud. Kuna sinna nii lihtsalt enam ligi ei saa, tuli kloori dosaatorpumbaga anda kõigile,” lisab Sõer.

Kloori lisatakse kogu Ääsmäe piirkonna joogiveele alates 29. augustist. Ääsmäe piirkonna veetarbimine on 150 kuupmeetrit ööpäevas. Kolme nädalaga on sellele lisatud ühtekokku 15 liitrit kloorilahust.

“Kuigi viimane näit oli null, laseme vähemalt selle nädala lõpuni, et olla kindel, et see probleem uuesti tagasi ei teki,” lubab Sõer.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.