Jaanuari lõpus lammutamistöödega alguse saanud remont uuendab Kehra rahvamaja suurt saali ning lava. Samuti ehitatakse majja esimene korralik ventilatsioonisüsteem ja uus elektrisüsteem, tööd on valmis juuniks 2021.
Kehra rahvamaja asub kunagises mõisa kuivatis. Juba 1930-ndate lõpus tehti selles kultuuri ning tegevus jätkus seal ka pärast sõda.
Kahjuks läks maja aastal 1957 põlema ning taastati muudetult. Kultuurikeskusena toimetab hoone tänaseni, kuid suuremat remonti pole seal aastakümneid ette võetud.
“Eks siin on veidi kohendatud ja remonditud, aga mujal valla kultuuriasutustes on jõutud teha rohkem. Voose rahvamajas on uus põrand, Alaveres aga köök,” ütleb Anija valla kultuurikeskuse juht Elvis Hrupa. Kehra rahvamaja remondi hange lõppes detsembris. Võitjaks kuulutatud OÜ Siim Ehitus alustas töid jaanuari kolmandal nädalal. Tänaseks on osa lammutustöödest tehtud, näiteks on lammutatud lava.
“Lava ehitatakse uus. Saali parkettpõrand on kaetud ning see jääb samaks – spetsialistide hinnangul peaks see kestma veel kümme ja rohkem aastat. Tegemist on väärtusliku tammepuidust täispuit parketiga,” ütleb Hrupa. Saali toolid on tõstetud fuajeesse ning ka need lähevad uuesti kasutusse. “Lava alla tuleb panipaik, kuhu saab lükata kogu saali toolid. Lava külgedele lähevad peitu ka suured bassikõlarid. Lava saab üle 60 sentimeetri pikemaks,” räägib juhataja plaanidest.
Rahvamaja toimetab Kehra mõisa kunagises kuivatis aastast 1936. Foto arhiiv Uuendustööde käigus on võetud põhimõtteks säilitada ja esile tuua võimalikult palju väärtusliku vana ning kombineerida seda modernsete saali lahendustega. Näiteks saali seni krohvitud seinad puhastatakse ning ilusad vanad paemüürid saavad seega hästi nähtavaks. Kogu saali ja lava projekti on koostanud arhitekt Üllar Varik. Varasema saali probleemiks oli see, et puudu olid ventilatsioon ja akustika lahendus.
Lõpuks ka ventilatsioon
Väga suur asi, mis majas senini puudunud, on ventilatsioon. See peaks avalikus ühiselt kasutatavas ruumis olema elementaarne. Uue ventilatsioonisüsteemiga varustatakse suur saal ja teise korruse tantsusaal. Kogu seadmestik paigutatakse hoone pööningule. Projekti raames korrastatakse ka kogu kütteüsteem.
“Kogu saalile sai tellitud eraldi elektriprojekt, praegu puuduvad seal näiteks seintes pistikud ning kogu elektrimajandus käib pikendusjuhtmetega. Nüüd muutub kõik mugavaks ja ohutuks,” seletab Hrupa.
Kogu valgus- ja helitehnika taristujuhtmestik uuendatakse. Uusi prožektoreid veel lavale ei tule, kuid kõik vajalikud juhtmed saavad paika. “Ei ole vaja enam kaableid-juhtmeid-pistikuid remonditud seintele vedada,” ütleb AVKK juhataja.
Remondi käigus pannakse väga suurt rõhku saali akustikale. Praegu on akustika liiga kõlav – laulu ja muusika heli peaks kuulajani jõudma summutatumalt ning loomulikumalt. Lakke kinnitatakse akustilised perforeeritud plaadid ning saali külgedel on samuti akustilised paneelid.
Kogu remondi eelarve on 196 998 eurot ning see on pärit Anija valla eelarvest. Tööd algasid jaanuari lõpus ning need kestavad viis kuud ehk jaanipäevaks peaks kõik olema ühel pool.
Üritused kolivad õue
Kuigi saalis ja laval käib lammutamine, pole rahvamaja suletud. “Elu ei ole meil seisma jäänud. Huvitegevus toimetab väikestes saalides ja kõrvalruumides. Vestlus- ja kohtumisõhtuid saab ka korraldada,” teab Elvis Hrupa. Küll aga seavad nii remont kui ka COVID-19 levik sündmustele piirangud. Seepärast on nii mõnigi üritus kolinud õue. 20. veebruaril korraldati rahvamaja ees talvetäika, sõbrapäeval toimus aga uisudisko.
Milline on aga võimalus, et Kehrasse rajatakse uus kultuurikeskus? “See on kusagil arengukavas isegi kirjas, samas teeme selle maja uueks ja igati kaasaegseks ning see peaks püsima ikka aastakümneid. Kaugemas tulevikus miks mitte, kui valla rahakott kannatab,” arutleb AVKK juhataja. Tema sõnul mahutab rahvamaja saal kuni 220 istekohta, mis on Kehra ja selle ümbruse jaoks hetkel piisav.
Majas saab korraldada kontserte, mängida teatrietendusi ning muidki kultuuriüritusi.
Arvamus, Margit Aasmaa, teatri Kehra Nukk juht
Teade Kehra rahvamaja saali ja lava algavast remondist on suur rõõm. Lõpuks ometi jõuti nii kaugele. See remondisoov oli mul juba alates 2004. aastast, kui ma sain Anija valla kultuurikeskuse juhatajaks. Kahjuks on ikka nii, et omavalitsusel on tähtsamaid objekte, mida remontida ja kultuur jääb tahaplaanile. Aga nüüd lõpuks ometi. Suur tänu Anija vallavalitsusele. Mida annab saali ja lava remont Kehra Nukule? Loodan, et uus lava on sile, saame lavasirmi asetada lavale nii, et see ei kõigu. Vana lava põrand oli aastatega nii kumeraks läinud ja puidust olid pinnud välja tulnud, päris ohtlik oli ilma jalanõudeta laval olla. Laval olid aksid ja sofitid stangedel, need liikusid spetsiaalsete rullikute peal ja neid oli väga raske liigutada, kuna köis tuli pidevalt rullikutelt maha või jäi kinni.
