10% noorkaladest on märgistatud. 

Eesti Energia jätkas ka tänavu igakevadist traditsiooni, et Linnamäe tammi juures asustatakse jõkke lõhe noorjärke. Kuivõrd tammiga on tõkestatud kalade liikumistee, aitab noorkalade jõkke asustamine sealset lõhepopulatsiooni säilitada.

Eesti Energia on lõhet jõkke lasknud kümmekond aastat, kokku on noorlõhelisi Jägala jões uue kodu leidnud u 80 000. Seekord lasti jõkke 5061 noort lõhet ning koos transpordiga läks see ettevõttele maksma 11 250 eurot.

“Kuivõrd kasutame Jägala jõge hüdroenergia tootmiseks, on häiritud looduslik lõhede rändeprotsess ja kudemistingimused. Loodusele häirimise kompenseerimiseks lasime ka sellel aastal Linnamäe hüdroelektrijaama tammi juurest pärivoolu jõkke üle 5000 noore lõhe. Oleme seda teinud iga-aastaselt alates 2004. aastast,” ütles Eesti Energia taastuvenergia äriüksuse juht Innar Kaasik.

Kalad kasvatas RMKle kuuluv Põlula kalakasvatus, mis on Eestis ainuke omasugune. Põlula kalakasvatuse nõunik Ene Saadre ütles, et lisaks Jägalale kasvatatakse noorjärke veel neljale jõele Eesti põhjarannikul, lisaks Pärnu jõele.

Viis tuhat noort kala võib tunduda suur kogus, kuid tegelikkuses jäävad neist ellu ja kasvavad täiskasvanuks vähesed. Saadre sõnul on keeruline öelda, et kui palju täpselt hukkub, sest uuringuid pole Eestis tehtud. „Kindlasti saab neist palju surma, aga sama asi on ka loodusliku kalaga,“ ütles ta. „Paarkümmend aastat tagasi oli selline jutt, et ellujäämuses võrdub üks looduslik kala kahe kasvanduskalaga. Nüüd ma olen lugenud, et suhe on üks neljale. Nii ta paraku on. See on loomulik, et kasvanduskala on nõrgem kui looduses sündinud kala.“

Kuni viis protsenti

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin ütles, et lõhe noorjärkude asustamine Jägala jõkke aitab kindlasti kaasa populatsiooni säilimisele. Samas näitavad tema sõnul uuringud, et asustatud kalade ellujäämus on ainult 1-5%, looduslikel kaladel 10-20%. See tähendab, et 5000 kasvatuskalast saab täiskasvanuks 50-250 lõhet, looduslikust kalast näeb täiskasvanuiga 5000st 500-1000 lõhet.

Märtini sõnul ei saa vaid kasvanduskaladega taastada olukorda, kui jõgi saaks oma loomulikku elu elada, st ilma paisuta. „Asustatavate kalade hulga suurendamine olukorda oluliselt ei parandaks, sest paisust allavoolu jääv kärestik ei ole piisavalt suur ja kvaliteetne elupaik, et jõelõigu looduslikule olukorrale sarnast lõhe arvukust ülal pidada,“ ütles Märtin.

Paari aastaga tagasi

Noorjärgud, mis eelmisel nädalal Jägalas jõkke asustati, kohanevad nädal-kaks uue olukorraga ning liiguvad siis mere poole. Et jälgida, kuhu ja millal kalad liiguvad, on kümnendik neist märgistatud. Sellega on teada saadud nii mõndagi. Ene Saadre sõnul lähevad noorlõhed merre toitu otsima, elades algul rannikuvees, madalamas piirkonnas. Seal hukkubki neid kõige rohkem. Kui lõhe on juba piisavalt suur, et kala (nt kilu ja räime) süüa, liigub ta sügavamale. Tagasi kodujõkke tulevad isased 1-2, emased 2-3 aasta pärast.

Peale röövlindude ja -kalade hävitavad noori lõhesid ka röövpüüdjad. Kuigi selline kala on selgelt alamõõduline ning palju sellega peale pole hakata, ei ütle röövpüüdjad millestki ära. „Minu jaoks on see ka uskumatu, aga paraku selliseid juhtumeid on olnud,“ ütles Saadre ja meenutas juhtumit, kus kalastaja püüdis Pirita jõest märgistatud noorkala välja ja saatis märgise kalakasvatajatele.