Saada vihje
Vihmavarjust ja prügikotist sai lõpuks lillede isekastja (0)
Article title
Noored leiutajad Richard Pallon (vasakul), Hennes Simmul ning Margaret Pallon karika ning Viimsi valla toetuskirjaga.
Püünsi kooli õpilased mõtlesid välja lilleamplite automaatkastmissüsteemi. Algselt käepärastest vahenditest ehitatud kastja sai Mektory abiga lõpliku välimuse ning pandi septembri lõpus Viimsi mõisaparki ka üles. Vald on lubanud aidata õpilasi kasuliku mudeli tunnistuseni jõudmisel.

27. septembril toimus Viimsi mõisa lähedal pargis isemoodi toiming. Tõstukil kinnitati valgustusposti otsa valge, lendavat taldrikut meenutav ese. Pargiteel jälgisid kõike kolm Püünsi kooli õpilast ehk Margaret Pallon (11), Hennes Simmul (13) ja Richard Pallon (13). Samuti nende juhendaja Ruth Oper ning TalTechi (endine TTÜ) Mektory esindajad. Koolilaste kuudepikkune toimetamine automaatse kastmissüsteemi väljamõtlemisel ning kokkupanekul oli lõppenud. Prototüüp sai valmis, laev lasti vette ning kõikidel hea meel.

Väljaehitatud automaatse kastmissüsteemiga kogutakse vihmavett. Sellega saab kasta valgustuspottidele kinnitatud lillepotte ehk ampleid. Leiutisel on koguja, paak, klapp ja automaatikakapp. Tundub lihtne. Kuid kõigele eelnes kuudepikkune mõtlemine ja töö.

Tänaseks on prototüüp viidud küll varju, sest sügisilm on külm ja plastist koguja võib puruneda.
Kuidas aga õpilased ja nende juhendaja Ruth Oper just sellise asjani jõudsid? Sellest rääkisid kõik neli lõppeva nädala alguses.

Kastmisvett on vähe

Ruth Oper ütleb, et on vabatahtlikuna juhatanud võistlemist First Lego League`s (FLL). Viimasel Robotexil läks Püünsi esindusel aga väga hästi ning koju toodi teine koht. “See robotivõistlus andiski meile tuult tiibadesse. Tahtsime ka edasi tegutseda,” ütleb Hennes Simmul.

Eelmise FLLi hooaeg oli pühendatud veele, täpsemalt hüdrodünaamikale, kitsamalt loodusliku vee tarbimisele ja selle kogumisele. Kooliõpilaste ees oli esialgu küsimus, et mida selles teemas ehitada saab.

Abikäe ulatas Viimsi Vesi. “Neil oli probleem. Kui kevad ja suvi on kuivad, siis kastetakse väga palju joogiveega. Selle asemel saaks tarbida näiteks vihmavett,” räägivad Simmul ja Richard Pallon.

“Esitlus oli väga huvitav ja naljakas. Lehter oli vihmavari ja vesi voolas prügikotti,” kommentaarivad õpilased. Foto erakogu “Esitlus oli väga huvitav ja naljakas. Lehter oli vihmavari ja vesi voolas prügikotti,” kommentaarivad õpilased. Foto erakogu 

Kokkuhoiuks olekski vaja automaatset kastjat. Lapsevanemast juhendaja Ruth Oper ja õpilased panid pead kokku. Esitluseks olid ideed käepäraste vahenditega kokku pandud.

“See oli väga huvitav ja veidi naljakas. Lehter oli vihmavari ja selle all prügikott. Keegi pritsis üleval vett ja keegi pumpas koti täis,” kirjeldavad Margaret Pallon ning Simmul. Richard Pallon lisab: “Esimene mõte oli kinnitada selline koguja maja seina külge. Või kasutada seda tualetis. Aga siis saaks seal käia vaid siis, kui vihma sajab.” Margaret Pallon arvab, et ka pööningul võiks taolist asja kasutada, kuid tüdruk peab sellest lahendust siiski liiga kalliks.

Ideest oli huvitatud ka Viimsi vald. Vallajuhid soovitasid õpilastel ideed igal juhul edasi arendada. FLLi raames tuli appi ka TalTechi Mektory.

Insenerid aitasid ehitada

Richard Pallon näitab, kuidas koostati veekoguja joonis. “Üleval on lehter ja selle küljes andur. Kui tuul on liiga tugev, siis läheb vool kinni. On ka andurid, mis näitavad, kui palju on vett kogutud,” seletab Pallon.

Ta ütleb, et Viimsi vallavalitsuses toimunud esitlusel olid vallajuhid mõttega päri. “Vallas on 600 amplit, mida kasta. Suvel käib küll kastmisauto ja voolikuga kastetakse ampleid, kuid peaaegu 2/3 veest läheb kaotsi,” teab Pallon. Õpilastele anti FLLi finaalis osalemiseks ka vallavanem Siim Kallase allkirjaga Viimsi toetuskiri.

Et Püünsi õpilaste mõtted olid igapäevaelus hästi kasutatavad, siis toodi võistluselt koju karikas. Poiste sõnul pidi prototüüp valmima juba jaanipäevaks, kuid Mektorys läks ehitusega aega veidi kauem.
“Nad võtsid lihtsama variandi. Lilleampli juurde läheb voolik ja iga kahe minuti tagant tuleb natuke vett. Meie idee oli lisada juurde teha niiskusandur, et see mõõdaks mulla niiskust. Aga lõplikku versiooni see ei läinud,” ütleb Richard Pallon.

Automaatkastja ülespanek Viimsis tänavu 27. septembril. Foto Karl LinkeAutomaatkastja ülespanek Viimsis tänavu 27. septembril. Foto Karl Linke 

Prototüüpi aitasid valmistada ning kokku panna Argo Kuusik, Martin Jaanus ning Priit Peterson TalTechist. Projekti koordinaatorina toimetas Virge Scmidt TalTechi Mektoryst. Kirjeldus ja refereering tehtust tõlgiti ka inglise keelde. Materjalid saadeti Californias toimunud FLLi maailma finaali. Prototüüp sai Viimsi mõisaparki üles 27. septembril ning viidi varju paar nädalat hiljem.

Kas noorte leiutajate kastmisautomaat võib saada tulevikus ka laiemalt tuntuks või jõuda tootmisse? “Viimsi vald aitab meid ilmselt kasuliku mudeli tunnistust vormistada. Aga prototüüp pannakse mais taas üles,” ütleb Ruth Oper.“ Võib olla tuleviku mõttes: poisid võiksid selle ellu viia – teha oma firma ja seda pakkuda ka teiste omavalitsustele. Aga sellega on vaja ikka tööd edasi teha.”

Tänavu on FLLi teema kosmos. “Ma ei oska arvata, mis võiks selles teemas kohe kasu tuua. Meie kastjast on kohe tulu,” arvab Richard Pallon. Hennes Simmul lisab: “Fantaasia peab juba noores eas töötama. Oleks tore, kui viie-kuue aastaga jõuab ka midagi päriselt igapäevasesse kasutusse.”

KOMMENTAAR

Siim Kallas
Viimsi vallavanem

Tunnen uhkust meie noorte üle, kes automaatse kastmissüsteemi prototüübi on loonud. Väga lihtne on olla osake toimivast süsteemist ning mõelda nii, nagu norm käsib. Aga tuvastada probleemi, uurida lahendusi, analüüsida tegevusi ning katsetada projekti toimimist nõuab julgust mõelda kastist välja. Ühtlasi nõuab see julgust ebaõnnestuda ning püsivust, et pärast ebaõnnestumist uuesti proovida. Hennes Simmul, Richard Pallon ja Margaret Pallon on inspiratsiooniks neile, kes otsivad innovaatilisi lahendusi igast väljakutsest. Kiitused ka juhendajale Ruth Operile.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.