Saada vihje
Väikese riigi suur fiasko (0)
24. septembril Estoniasse kogunenud valijamehed ei suutnud otsustada, allergist kes peaks saama Eesti Vabariigi viiendaks presidendiks. Valimiste esimeses ega teises voorus ei küündinud ükski kandidaat vajamineva 168 hääleni.

Valijamehed hakkasid kogunema Estonia teatri kontsertsaali laupäeva hommikul alates kella kümnest. Lisaks 335 valijamehele oodati 270 ajakirjanikku, kelle jaoks olid reserveeritud saali külgmised rõdud.
Estonias jalutas ka arvukalt külalisi. Kohvikus hakkas silma Maardu endine linnapea Valev Kald, kelle Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ei suutnud üritusele saata ühtegi valijameest. “Meie erakond arvab, et seekord saab kindlasti presidendiks naine, kas proua Kaljurand või Reps,” oletas ta.

Tunduvalt prominentsem külaline oli aga endine president Arnold Rüütel, kelle kandideerimine aastatel 1992, 1996, 2001 ja 2006, neist viimasel kolmel korral valimiskogus, tegi presidendivalimistest tõelise trilleri. “On lootus ja ootused, et valitakse president, kes suudab Eesti elu edasi viia,” ütles Rüütel Harju Elule.

“Ma toetan EKRE tegevust, sest see on tegelikult endine Rahvaliit,” rääkis Rüütel. Erakonna presidendikandidaadist arvas ta järgmist: “Ma toetan Mart Helmet ja soovitan tal, olles riigi tasandil juht, iga oma väljendit läbi mõelda, vajadusel korrigeerida, et see oleks vastuvõetav üldsusele.”

Teadlased kimbatuses

“No mitte midagi ei oska arvata,” laiutas Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla käsi. “Võrreldes varasemate taoliste valimistega, kus kandidaadid on jõudnud valimiskogusse, näikse nad olevat tunduvalt ühtlasemad.”

Toomla hinnangul oli valimiskogu teise vooru pääsemise tingimuseks vähemalt kaheksakümne hääle saamine. “See tähendab seda, et need ülejäänud tulevad riburada kohe järele.” ütles ta.

“Ma olen äärmiselt kehv ennustaja, aga põhiseaduse mõte on minu arvates, et kui riigikogus ei leita piisavat üksmeelt, siis tuleb kokku valimiskogu ja seal valitakse riigipea ära,” rääkis õiguskantsler Ülle Madise.

“Minu arvates on kõik soliidsed kandidaadid ja küllap valimiskogu õige otsuse teeb. On kaunis võrdväärne võistlus. Mina oleksid väga murelik, kui kõik oleksid üheainsa kandidaadi poolt. Vabas ühiskonnas on niisugune seis mõeldamatu,” arvas Madise.

Esimene hääletusvoor

Kell 12 kõlas Eesti hümn ja valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik andis teada: hääletamissedelitele on kantud Siim Kallase, Mailis Repsi, Marina Kaljuranna, Allar Jõksi ja Mart Helme nimi. Seejärel täpsustati hääletamise protseduuri.

Eeriku sõnavõtu järel moodustus valijameestest kontsertsaalis järjekord. Lisaks valijameestele pääsesid sinna vaid valimiskomisjoni liikmed ja neid teenindavad isikud.

Saali keskmisel rõdul istunud presidendikandidaadid ilmutasid end nüüd reporteritele. Teiste seas jagas intervjuusid gallupite järgi rahva vaieldamatu lemmik Marina Kaljurand.

“Praegu on hästi hea tunne: ma olen kindel, et täna valitakse president ära. Olen vestelnud paljude valijameestega ja nad saavad aru, et see on ajalooline hetk ja nad on tulnud siia presidenti valima. Ma tõesti soovin, et mingite tundide pärast me teame, kes on järgmine Eesti Vabariigi uus president,” ütles Kaljurand Harju Elule.

Hääletusest võttis osa 334 valijameest. Häälte kokkulugemine näitas, et rahva soovide ja valijameeste eelistuste vahel on suured käärid. Teise vooru pääsesid Jõks (83 häält) ja Kallas (81), välja langesid Reps (79), Kaljurand (75) ja Helme (16).

83 häält Jõksile suurt rõõmu siiski ei pakkunud. “See on piisav tulemus teise vooru jõudmiseks, aga fantastiline tulemus see pole. Ma olen suvi läbi teinud tööd, käinud kohalikes omavalitsustes,” ütles ta Harju Elule. Kui palju omavalitsusi Jõks ikkagi läbi sõitis? “Ma arvan, et kusagil 160,” lisas ta.
Valimiskampaania suurim rändur omavalitsustes oli siiski Mailis Reps: “213st 200 tuleb ära. No saared jäid külastamata – Ruhnu ja Kihnu ja Piirissaar –, lisaks mõned üksikud omavalitsused Põlvamaal ja Harjumaal,” ütles ta.

Armastame sind ikka

Isale pöialt hoidev europarlamendi liige Kaja Kallas arvas, et Siim Kallase presidendiks valimise tõenäosus on 60:50, tsiteerides nõnda suusahüppaja Matti Nykäneni omaaegset kalambuuri. Koos vend Üloga oli Kaja isale öelnud: “Läheb, kuidas läheb, meie armastame sind ikka.”

Kell 16 kogunesid valijamehed taas Estonia kontsertsaali. Üks neist oli Viimsit esindav Toomas Tõniste. Ehkki Viimsi on Siim Kallase koduvald, oli Tõnise IRLi liikmena esimeses voorus hääletanud Jõksi poolt ja valmistus seda uuesti tegema.

Presidendi äravalimise tõenäosuseks hindas Tõnise 50:50: “Siin võib ju piisata kümnest tühjast lehest, et jääb president valimata, aga ma usun, et tühje lehti tuleb täna ikka paarkümmend.”

Kui algas valimiste teise vooru häälte lugemine, oli õhk täis elektrit. Kas Jõksist saab president? Monotoonne naisehääl luges numbreid, peatudes 134 peal. Seda oli endise õiguskantsleri jaoks liiga vähe.
Pinge tõusis veelgi. Fotoaparaatide ragin oli lakkamatu. Kas Kallase värvikas karjäär jõuab kroonijuveelini? 138 peal naisehääl peatus. Selge pilt, ka endisest Euroopa Liidu asepresidendist ei tulnud sedapuhku Eesti Vabariigi presidenti.

332st teises vooru hääletanud valijamehest tervelt 57 olid valimiskasti lasknud märgistamata ja 3 rikutud sedeli, mistõttu kumbki kandidaatidest ei jõudnud nõutud künnisele ligilähedalegi.
See tähendab, et valimised liiguvad tagasi riigikokku, kus hääletama hakatakse 3. oktoobril.

Kas riigikogu suudab?

“See eeldab küll erakordselt pingsaid kokkuleppeid erakondade vahel. Võimatu see muidugi ei ole, aga ega ta väga lihtne ei saa ka olema. Jälle on suur tõenäosus, et ka seal kukub läbi,” ütles Rein Toomla.
Uus läbikukkumine riigikogus tooks valimised tagasi valimiskogusse. “Valimiskogusse võib ta tulla küll, aga siis ehk jõutakse väga tingivas kõneviisis põhiseadust reguleerida, mis välistaks just need rikutud sedelid,” arvas Toomla.

Kui valimised taas valimiskogusse jõuavad, võivad kohalikud omavalitsused sinna saata sama esindaja, aga võivad ka uue valida. “Siis on see aeg riigipea kohusetäitja riigikogu esimees ehk Eiki Nestor,” rääkis Toomla.

Ülle Madise loodab, et uued presidendivalimised riigikogus õnnestuvad ja nendega ei pea tagasi valimiskogusse tulema, sest sellega kaasneks suur avalikkuse pahameel.

Kas valimisseadust peaks muutma? “Minu arvates võiks mõnes küsimuses muuta jah,” ütles Madise. Mis on need asjad, mida muutma peaks? “Ma räägiksin sellest siis, kui valimised on läbi,” lubas Madise.
„Valimiste korda peaks täitsa kindlasti peaks muutma,“ arvas ka Arnold Rüütel.

KÜSIMUS

Taavi Rõivas
Peaminister

Valijameeste kogus põrusid kõik viis kandidaati. Kuidas Te seda kommenteerite?

Minu jaoks olid kõige suuremad põrujad need 60 inimest, kes valimiskogu tulemuse nurjasid. Mart Helme tulemus jäi tõesti alla kõikidele ootustele, sest tema esitajaid oli oluliselt rohkem, kui tema poolt lõpuks hääletas. Ülejäänud kandidaatide läbikukkumisena ma seda ei näe, tegelikult tegi ju nii mõnigi kandidaat väga tugeva tulemuse.

Aga mis saab ikkagi riigikogus? Kas tulevad tõesti uued kandidaadid?

Elame-näeme. Kindlasti on see nüüd kõikide erakondade, kes on riigikogus esindatud, ühine vastutus. Mitte ükski opositsioonierakond, mitte ükski koalitsioonierakond ei saa öelda, et nende asi see ei ole. Kõik peavad nüüd pingutama selle nimel, et president saaks valitud. Ma olen täiesti kindel, olles rääkinud nii Jevgeni Ossinovskiga kui Margus Tsahknaga, et koalitsioonierakondadel olid küll erinevad kandidaadid, aga koalitsioonierakondade ühine huvi oli, et president saaks täna (24. septembril – AT) valitud ja on jätkuvalt. Ma loodan, et need need erakonnad või need inimesed, kes otsustasid, et nad tahavad seda valimiskogu nurjata, parlamendis seda ei nurja.

Aga mis saab siis, kui riigikogu uuesti ebaõnnestub?

No ärme sellega spekuleerime. Ma ikkagi usun, et riigikogul on nüüd aeg ennast kokku võtta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.