Saada vihje
Tõnu Tuppits: korraldatud jäätmevedu on parim lahendus (0)
Tõnu Tuppits.Tõnu Tuppits. 
Harjumaa Ühisteenuste Keskuse juht Tõnu Tuppits leiab, et Harjumaal on kompetentsi jäätmevaldkonnas üle Eesti keskmise, kuid väga palju on veel teha. Näiteks ei mõelda hangete läbiviimisel, kuidas võimalikult palju ettevõtjaid jäätmeveost huvituma panna ning sellega ka kohalikku majandust elavdada.

Alles see oli, kui otsustati, et omavalitsused peavad korraldama hanked ja leidma ettevõtted, kes jäätmeid veavad. Paljudes Harju valdades-linnades on see nüüdseks tehtud ning vedajad ning hinnad paigas. Nüüd on korraldatud jäätmeveo vastu hakatud taas sõna võtma.

Olen ka lugenud koalitsioonilepingust, et jäätmeturul on konkurentsi vähe ja nüüd peaks seda looma sellega, et hanked ära kaotada.
Selles valguses oleks huvitav vaadata omavalitsusi, kus pole kunagi korraldatud jäätmevedu olnudki; võiks vaadata, mis on juhtunud hindadega, kas need on odavad või kallid. Ja siis võiks küsida, et kui suur on konkurents nendes omavalitsustes. Tõenäoliselt avastame, et seal on üks tuumikvedaja, kes ümberkaudseid omavalitsusi teenindab ja konkurentsi eriti ei ole. Ja kui praeguses olukorras ei teki konkurentsi, siis miks tulevikus peaks?

Aga miks siis poliitikud arvavad, et vabaturule üleminek aitab konkurentsi tõsta?

Mina ei oska teiste mõtteid kommenteerida. Minule teadaolevalt ei ole ka olukorda põhjalikult veel analüüsitud. Omavalitsustelt ei ole praegu seisukohta küsitud.
Kui riik või omavalitsus hakkab õigusruumi muutma, siis paratamatult peavad nad seda põhjendama. Minu arvates parandaks konkurentsi ka paindlikumad hanketingimused ja omavalitsuste vaheline koostöö.

Konkurents peaks ju hinnad alla lööma.

Lisakonkurentsi tekitamise ohjad on kõik omavalitsuste käes. Kui vald soovib hanget korraldada vähema vaevaga, võetakse ette Tallinna hangete dokumendid ja arvatakse, et need sobivad ka väiksele vallale. Kuid loomulikult sobivad need tingimused pigem suurettevõtjatele. Selliste tingimustega jäätmevedu korraldama asudes võib mürki võtta, et ei tulegi rohkem kui üks-kaks ettevõtet sinna osalema. Selles mõttes võiks konkurentsi kadumises süüdistada kõige rohkem omavalitsusi.

Korraldatud jäätmevedu ikkagi takistab konkurentsi arengut.

Ei, mitte korraldatud jäätmevedu ise, vaid hangete korraldamisel teadmatusest väikeettevõtetele seatud turutõrked. Omavalitsustes jäätmevaldkonna oskusteavet tavaliselt palju ei ole. Kuid jäme ots jäätmehoolduse korraldamiseks on ikkagi omavalitsuste käes. Kui nad tahavad konkurentsi, siis on puhtalt nende otsustada, millistel tingimustel saab hangetel osaleda.

Kas siis asi ongi ainult omavalitsuste rumaluses?

Ma arvan, et on mitu asja koosmõjus. Esiteks tegeldakse selle teemaga harva, kord kolme või viie aasta jooksul. Siis kui sa pead hanget tegema, püüad nende pealt maha teha, kes on rohkem teinud. Teiseks on oht selles, et kui konkreetses piirkonnas on üks ettevõte kolm või viis aastat tegutsenud, siis pole välistatud, et minnakse hanke korraldamiseks nõu küsima selle ettevõtte käest. Eraettevõtja annab sellist nõu, kuidas ta ise kindlasti kvalifitseeruks ja võimalikud konkurendid mitte. Kolmandaks võidakse suhtuda pealiskaudselt – ei suudeta läbi mõelda, mida üks või teine tingimus kohaliku elaniku jaoks tähendab.
Omavalitsused üle Eesti on sellega vähe tegelenud, et vaadata otsa kohalikele ettevõtetele, kel on transpordikogemus, ja küsida, et mis tingimustel te tuleksite jäätmeid vedama. Arvatakse, et jäätmevedu on keeruline teenus, mida Eestis suudab ainult kaks-kolm ettevõtet pakkuda. See ei ole nii.

Võib olla kardetakse väiksemates kohtades, et hakatakse korruptsioonis süüdistama, kui kohalikke ettevõtjaid kutsuda hankel osalema.

See oht on olemas, aga ma ei eeldagi, et minnakse kohaliku ettevõtjaga hanke dokumente kooskõlastama, vaid et kutsutakse kohalikud ettevõtjad kokku ja öeldakse, et vald ostab selliseid teenuseid, et on tulemas hanked – kes tahab üht teenust osutada, kes teist, kas on huvilisi. Ettevõtluse arendamise osas on omavalitsustel jäänud tihtipeale kõik võimalused kasutamata.

Kuidas Harjumaal hangete korraldamise kompetentsiga on?

Omavalitsuse üksinda tegutsedes ei hinda ma kompetentsi väga kõrgeks, eelkõige seetõttu, et puudub ülevaade milliseid lahendusi ja miks on õigeks pidanud teised omavalitsused ning kuidas väljaspool Eestit samasugused lahendused töötavad. Uudishimulikud ja õppimisvõimelised omavalitsused tunnevad asja kindlasti paremini.

Ja selleks, et kompetentsi tõsta, HÜK ju loodigi.

Jah. Lisaks toimivad ka muud vabatahtlikud koostöövõrgustikud. Keskkonnaametnikud käivad omavahel päris tihedalt läbi, et lahendusi arutada ja jagada.
Nii saab siinmail kompetentsi hinnata üle Eesti keskmise heaks. Kindlasti on umbusku palju koostöö suhtes – kõheldakse, kas see võtab mu töö ära. Pigem annb koostöö võimaluse ka ametnikel senistes ülesannetes rohkem saavutada, sest teadlikkus tõuseb ning HÜKi ja ametnike vahel on võimalik töökoormust jagada.
Kui Eestit võrrelda Läti või Leeduga, siis me teeme kehvemini. Seal on omavalitsusi vähem ja need on kõik koostööorganisatsioonide. Riik viis jõulisemalt haldusreformi läbi.

Meil on liberaalid võimul, võib-olla seepärast.

Võib-olla, ja teine probleem on see, et riik ei ole seni nõudnud omavalitsustelt jäätmevaldkonnas konkreetsete eesmärkide saavutamist. Sellepärast ongi tase riigis nii ebaühtlane, et edukateks on osutunud omavalitsused, kes on ise teadlikud või saavad targaks koostöö läbi. Eraettevõtetes seatakse igale tegevustele konkreetsemad eesmärgid, mõõdikud. Kui töö ei too tulemust, tehakse kiireid muutusi otsustes ja tegevuskavades. Omavalitsused on tihtipeale vähenõudlikud eesmärkide täitmise suhtes.

Aga milles on probleem?

Meie omavalitsuste vähene suutlikkus jäätmevaldkonna üle mingit kontrolli omada. Jäätmed lähevad eraettevõtja kätte, vald ei tea, mis neist saab, kuigi tal on seadusest tulenev kohustus teada. Jäätmeseaduse paragrahv 70 ütleb, et omavalitsused peavad korraldama taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse suunamist. See tähendab, et omavalitsus peab 100% teadma, mis tema haldusterritooriumilt kogutud jäätmetest sai. Täna aga ei teata väga paljudes kohtades, mis jäätmetest saab.

Miks on korraldatud jäätmevedu parem?

Omavalitsust võib vaadata siis nagu tarbijate ühistut – võitleb oma liikmete eest, nii et nahk märg, saavutab tulemuse ja annab tulemuse tasuta elanikule kasutamiseks. Kui korraldatud jäätmevedu peaks Eestist tõesti ära kaduma, kui vald ei saa enam hinda kontrollida, see tõuseb viis korda, siis saame aru, et elanikud ei ole üldse rahul.
Ja veel. Riigile tuli nõue Euroopast, et kõigist jäätmetest, mis kodus kogutakse, tuleb aastaks 2020 50% materjaline uuesti kasutusele võtta – puit puiduna, plastik plastikuna, paber paberina jne. Praegu läheb enamus elanikelt kogutud segajäätmetest ahju, soojuseks ja elektriks. Eelmise aasta seisuga on materjalide ringlusse võtt Eestis 27%, 4,5 aasta pärast on vaja see kahekordistada. Järgmised 3-4 aastat on prügivaldkonnas väga suured muutused. Kui riigi hetke nägemus (jäätmehaldus vabaturule – M.T.) realiseerub, siis peab seaduseandja paremini täpsustama, kes tulemuse eest vastutab.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.