Teenekal rahvamuusikul Juta Helilaiul täitub 70 aastat (0)
22. novembril jõuab Juta Helilaid järjekordse juubelini. Viiulit ja koorijuhtimist õppinud naine usub, et tulemuste saavutamiseks on vaja töötahet, temperamenti ja häid geene.

“Me tulime just Moskvast rahvusvaheliselt Spivakovi heategevusfondi konkurss-festivalilt. Esinesime Dmitri Šostakovitsi nimelises muusikakoolis ja Akvarelli kool-muuseumis,” meenutab Juta Helilaid oktoobrikuist sõitu enda loodud folkansambliga Pillipiigad.

Ta viis idanaabri pealinna ansambli kõige noorema rühma, 10-15-aastased lapsed, kellest pooled olid Koselt, ülejäänud Viimsist ja Tallinnast. “Meie kontsert salvestati Vene televisoonis. Õpetaja Angelika Kadarik andis intervjuu Moskva raadiole,” on Juta uhke oma tütre üle.

Jutaga rääkides on raske uskuda, et õige pea – 22. novembril – tähistatakse juba tema 70. sünnipäeva. Kuidas need seitse aastakümmet on möödunud?

Marta Toona õpilane

“Isa oli mehaanik viina-liköörivabrikus, ema oli kohvikus ettekandja ja poemüüja,” meenutab juubilar vanemaid. Et ema õppis lapsena viiulit ja laulis, sai ka Juta pilli pihku, kui oli kõigest 5-aastane.
Tüdruku esimese viiuli peale oli kirjutatud “Moskovnõi mebelnõi kombinat”, algteadmised andis Alfred Orav. Järgnevalt tegeles tüdrukuga kaheksa aastat Marta Toona.

“Marta nüüd jaanuaris suri. Ta oleks saanud 3. aprillil 100-aastaseks,” meenutab Juta oma õpiema, kelle õpilaste hulka kuuluvad näiteks Eri Klas, Paul Mägi, Andres Mustonen, Tiiu Peäske, Aino Riikjärv, Kristel Pappel, Mati Kuulberg, Andres Laan ja Juhan Schüts.

8-aastane Juta viiulimängu harjutamas. Foto erakogu 8-aastane Juta viiulimängu harjutamas. Foto erakogu 

Et muusika tõmbas üha rohkem, läks neiu 1966. aastal Tallinna 2. keskkoolist üle Tallinna muusikakooli, kus viiulit õpetas talle Ines Rannap, dirigeerimist Aita Teder.

Järgnesid õpingud konservatooriumis, mis kestsid vaid aastakese, sest noor naine abiellus Tiit Helilaiuga ja perre sündisid kaks tütart – Angelika ja Glaire. Juta jätkas haridusteed Tallinna pedagoogilises instituudis, mille lõpetas 1980. aastal koorijuhi diplomiga.

Naine alustas muusikaõpetajana Tallinnas, tunda andis aga ruumikitsikus Pirita majas. “Majas oli ainult kolm tuba. Me ei suutnud siin kaheksakesi elada. Need kaheksa olid minu isa ja ema, vanaema, õde, minu mees, minu lapsed ja mina ise,” selgitab ta.

Enne töö, siis luba

Kui 1973. aastal pakuti Kose keskkooli muusikaõpetaja tööd ja ühtlasi alevikku korterit, olid Juta ja Tiit rõõmuga nõus.

1978. aastal astusid abikaasad sammu edasi ja lõid Kose muusikakooli, millest kujunes Helilaidude elutöö. Direktori rolli täitis Tiit, õpetajaid oli koos Jutaga esialgu kuus-seitse. Õppida sai puhkpille, akordioni, klaverit ja viiulit.

Kose uue lasteaia valmimisel jäi selle vana puitmaja aadressil Pikk tänav 8 tühjaks. “Külanõukogu tahtis sinna matusebürood teha, aga me läksime ise sinna vägivaldselt sisse, sest me ei tahtnud olla keskkooliga samas majas. Lõpuks saime külanõukogult ka loa. Lapsevanemad kõik tulid remontima,” muigab Juta.

Juta ja Tiit Helilaiu abiellumine 1970. aastal. Taustal välgutavad viiulit tulevased oma ala tipptegijad – Mari Tampere, Andres Mustonen ja Paul Mägi. Foto erakoguJuta ja Tiit Helilaiu abiellumine 1970. aastal. Taustal välgutavad viiulit tulevased oma ala tipptegijad – Mari Tampere, Andres Mustonen ja Paul Mägi. Foto erakogu 

Remondiks andsid vahendeid ümbruskonna kolhoosid. “Puud tegime metsast ise või tegid neid lapsevanemad, aitasid saagida. Lapsed käisid puid ladumas,” selgitab naine nõukogude argipäeva.

“Ostsime “Belarus” klavereid ja “Vanemuise” klavereid, mis siiamaani on koolimajas,” meenutab Juta. Osteti ka neli “Estonia” klaverit, sealhulgas üks tiibklaver, milleks oli vaja ostulube ministeeriumilt.

Kose muusikakoolist on võrsunud näitleja Maarika Vaarik, aga ka laulja Mati Kõrts. “Matit ma vedasin igale poole konkurssidele. Vedasin ta oma sõbranna vanaema Jenny Siimon juurde vokaalitundidesse, siis Teo Maiste juurde konservatooriumi, kus ta vastu võeti,” meenutab Juta.

Lisaks Pillipiigadele pani Juta Kosel aluse poistekoorile, mudilaskoorile, segakoorile ja naiskoorile. Kooridega on käidud nii Harjumaa kui üleriiklikel laulu- ja tantsupidudel, kohalikel konkurssidel ning piiride avanedes ka rahvusvahelistel konkurssidel.

Aktiivne pensionär

Eesti iseseisvuse taastamisega kaasnes esialgu siiski suur vaesus. “Iga hetk öeldi meile, et nüüd pannakse muusikakool kinni, sest raha ei ole. Suure surmaga saime katuse ära vahetatud, mis on siiamaani peal. Vahetasime aknad ära, panime elektrikütte sisse,” räägib Juta.

Tiit oli direktor, majandusjuht, õppealajuhataja, koristaja ja vajadusel ka kütja. Juta õpetas viiulit, kontrabassi, klaverit, kannelt ning akordioni. Õpetajate koguarv püsis 10-12 juures.

2003. aastal kolis Kose muusikakool endise kutsekooli ruumidesse Hariduse tänav 2, kus praegu paiknevad ka valla kultuurimaja, raamatukogu, lasteaed ja noortekeskus. “See on moodsam,” ütleb Juta ja tunnistab siis, et kõrgete lagedega vanas puumajas oli parem akustika.

Nii Tiit kui Juta jäid pensionile 2014. aastal. Vanapaar kolis tagasi Piritale. Kose muusikakoolis andsid varasemalt viiulitunde ka tütred Angelika ja Glaire, kes praegu õpetavad Viimsi ja Tallinna muusikakoolides.

Tarmuka daami energia ei taha raugeda. 2006., 2013. ja 2018. aastal oli Juta Harjumaa laulupidudel rahvamuusikaorkestrite üldjuht. 2009. ja 2014. aasta üldlaulupidude, samuti 2017. aasta koolinoorte laulupeo raames toimuva pillipeo viiulikontsertide liigijuht ja assistent oli samuti tema.

Jätkuvalt saab Juta kokku Pillipiigadega, kes käivad harjutamas tema Pirita kodus või rahvakultuuri keskuses, kus daam on koolitusjuht. Erinevatesse vanuserühmadesse kuuluvaid Pillipiigasid on kokku üle neljakümne. “Mõni on prokurör, mõni on õpetaja, mõni on arst,” räägib ta “eakamate” ansambliliikmete kohta.

“Mul on säärane tunne, et ma olen mitu elu ära elanud,” ütleb ta lõpetuseks ja rõhutab üle: “Mitu elu.”

CV: Juta Helilaid
1948 sündis Tallinnas.
1956-1963 õpingud Tallinna lastemuusikakoolis viiuli erialal.
1956-1966 õpingud Tallinna 2. keskkoolis.
1964-1969 mängis vabariiklikus noorte viiuldajate ansamblis.
1966-1970 õpingud Tallinna muusikakoolis viiuli ja koorijuhtimise erilalal.
1970 abiellus Tiit Helilaiuga, sündis tütar Angelika.
1970-1971 õpingud Tallinna riiklikus konservatooriumis.
1972-1973 muusikaõpetaja Tallinna 21. keskkoolis.
1973-1978 muusikaõpetaja Kose keskkoolis.
1974 sündis tütar Glaire.
1975-1980 õpingud Tallinna pedagoogilises instituudis koorijuhtimise erialal.
1976-1993 vabariiklikus viiuldajate ansamblis õpetaja ja dirigent Erich Loiti assistent.
1978-2014 Kose muusikakooli viiuli- ja ansamblipedagoog.
1987 asutas Kosel folkansambli Pillipiigad.
1993-2013 Eesti noorte viiulikoori kunstiline juht.
1993- koolitusjuht rahvakultuuri keskuses.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.