Saada vihje
Tähtis ülesanne: mõtle välja üks ilus ja lihtne vallalipp (0)
Nii nagu riikide tunnused on lipud ning vapid, on need olemas ka enamustel omavalitsustel. Ühinemisel leitakse lipp ning vapp konkursiga või kasutatakse suurema omi. Saue ning Anija vallas ei ole probleeme, suures Lääne-Harju vallas tuleb aga leida uued sümbolid.

Enamuses maakondades kadus rohkem kui pool omavalitsustest. Hiiumaal jäi alles vaid üks vald, mõnes maakonnas kaks kuni kolm. Meie maakonnas puudutas reform kolme piirkonda ehk kümmet linna või valda. Alates valimistest on maakonnas alles 16 omavalitsust. Juurde tekkisid vabatahtlikult ühinenud suured Anija ning Saue vald ja sundühendatud Lääne-Harju vald.

“Saue vald jõudis sümboolikakonkursi viia läbi väga aegsasti ning nemad saavad täna keskenduda valdada ühendamise sisulisele küljele,” ütleb Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed. Tema kinnitusel on Saue üks väheseid erandeid, kellel on uued sümbolid juba olemas. “Näiteks Saaremaa vald jõudis ka need ka välja töötada. Enamusel on aga sümbolid veel leidmata,” lisab nõunik.

Kavandeid tuli palju

Kolm valda ja üks linn kirjutasid suure Saue ühinemisleppele alla mullu märtsis. Konkurss lipu ja vapi leidmiseks kuulutati välja suvel ning tulemused selgusid mullu septembris. 57 töö hulgast valiti välja Saku vallas elava Kaarel Vahtramäe kavand. “Saue tulemus on väga hea ja motiiv hästi õnnestunud. Kilp on punane ja tammeoksad hõbedased. Samad värvid ja ristimotiiv on ka maakonna vapil,” selgitab Uiboaed.

Uiboaeda rõõmustab suur osavõtt konkursist. “Omavalitsuse vapp ja lipp on ühelt poolt vaid kohaliku võimu visuaalne markeerimine. Aga teisalt on sümbolid kohaliku identiteedi kandjad, mis peavad elanikke kõnetama,” arutleb ta.

Eelmisel nädalal heisati Nissi vallamaja ette suure Saue valla uus lipp. FOTO Raivo Tammert 

Mullu ühinesid vabatahtlikult ka suur Anija ning väike Aegviidu vald. Anijal on veskiratta ning kolme hanega vapp. Lipul on sini-valged triibud ja vapp. Aegviidul seaduses sätestatud nõuetele vastavat lippu ja vappi ei ole.

“Nende ühinemislepingus on kirjas, et uue sümboolika leidmiseks korraldatakse konkurss. Seni ei ole mina kuulnud, et konkurss juba toimuks, kuid ilmselt võtab konkursi korraldamine ka aega ning uue sümboli sõelumisel tasubki aega võtta. Ootuspärane on, et uus vallavõim suudab esimesel aastal kinnitada omavalitsusele ka uued sümbolid” ütleb Uiboaed.

Lääne-Harju küsimused

Keerulisem on lugu Lääne-Harju vallaga. Vabatahtlikku ühinemist kolme valla ja Paldiski linna vahel ei tulnud ja valitsus otsustas sundühendamise kasuks. Puuduvad ühinemisleping ning ka kokkulepe sümboolika osas.

Uiboaed selgitab, et vastavalt halduskorralduse seadusele peaks uus vald võtma kasutusele selle omavalitsuse sümboolika, kus on kõige rohkem elanikke. Lääne-Harjus oleks see Keila vald, kus elab veidi alla 5000 inimese. “Eelneva rakenduskäigu tingimuseks on, et kasutusele võetavad sümbolid peavad vastama seaduses sätestatud nõuetele. Aga Keila valla lipp ja vapp ei vasta nõuetele,” ütleb sümboolikanõunik.

Endise Keila valla sümbolid kinnitati aastal 1997 ning toona võeti kasutusele värvireegli norme eirav sümbol. “Hõbedasel ristil on kuldne ristisüda. Kuldne ja hõbedane on mõlemad heledad värvused, mis ei tohi heraldika värvusereegli järgi kõrvuti paikneda,” lisab Uiboaed. Ja kuna aastast 2005 on heraldikareeglite järgimine seadusesse sisse kirjutatud, ei saa täna enam neid sümboleid Lääne-Harju valla sümbolitena kasutada. “Sisuliselt on tekkinud olukord, et uuel Lääne-Harju vallal ei olegi oma sümboleid,” lisab Uiboaed.

Loomulikult saab neid konkursiga leida. Samas ei ole see ainukordne, et linnal või vallal ei ole oma lippu või vappi. Enne äsjalõppenud haldusreformi reformi oli Eestis 213 linna-valda. Sümboleid omasid neist ligi 200. Kümmekonnal ei olnud lippu ega vappi.

“Mina soovitan Lääne-Harju vallal luua endale kindlasti oma lipp ja vapp. Vapp on omavalitsuse nimi pildikeeles ning selle kasutamine muudab omavalitsuse nähtavaks. Näiteks tunnevad omad inimesed ära oma valla laulu- ja tantsurühmad laulupeorongkäigus,” ütleb Gert Uiboaed.

TEAVE: Asjatundja soovitab: sümbolid olgu arusaadavad ning lihtsad

Kõnelev vapp
Omavalitsuse nimi on mitmel juhul andud ideestiku omavalitsussümbolite kujundamiseks. Vast kõige tuntum näide on Otepää, kus mustal vapikilbil on kuldne (karu)oti pea. Või Orava vald, mille rohelisel vapikilbil on kuldne orav.
Viitav vapp
Teine traditsiooniline lähenemine omavalitsussümbolite loomisel on kujutada sümbolil mõnd olulist sündmust ajaloost, markeerida mõnd legendi või kasutada piirkonnale põhitegevusalale iseloomulikku sümboleset, tegevust või väärtust. Näiteks Lihula vallavapil on piiskopi mitra, mis viitab Lihulale kui Saare-Lääne piiskopi residentsile ja kaudsemalt kogu Lääne-Eesti kunagisele valitsemisele Lihulast.
Piltvapp
Kolmas traditsiooniline lähenemine omavalitsusvappide kujundamisel on asetada sümbolile mõni piirkonna iseloomulik objekt või loodusnähtus. Näiteks olgu toodud Hiiu valla vapp, millelt tunneme ära Kõpu majaka
Linnadele ja valdadele, kes uut sümboolikat otsivad, soovitab Uiboaed konkursi tingimustes enda soovi ning ka reeglid täpselt kirja panna.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.