2015. aastal algatud STEP-programmis on praeguseks osalenud ligikaudu 155 Tallinna ja Harjumaa noort, kellest 55 on tööandjate juures ka lühemat või pikemat aega rakendust leidnud.

Mihkel Velström (33) on hariduselt psühholoog ja täiskasvanute koolitaja. “Ma olen õigusrikkumistaustaga noortega tegelenud juba aastaid,” ütleb ta.

Velström märkas, et seadustega pahuksis noortel on lisaks elu kordasaamisele vaja ka töökohta. 2015. aasta kevadel kuulis ta OK Arenduskeskuse juht Koidu Tani-Jürisoolt, et siseministeerium hakkab ellu viima STEP-programmi.

Taanlaste eeskujul

STEP-programmi eesmärgiks on kuni 26-aastaseid õigusrikkumise taustaga noori tööle saada. Selle algatasid siseministeeriumi ametnikud Anneli Liblik ja Jenny Jakobson. Programmi juhiks kinnitati Koidu Tani-Jürisoo, arendusjuhiks Mihkel Velström.

STEP-programm käivitati taanlaste High:five eeskujul. Erinevalt Taanist, kus programm on üleriigiline, keskenduti Eestis kitsamalt Tallinnale ja Harjumaale. Praeguseks on STEP-iga liitunud ligi 130 ettevõtet, millele iga kuu lisandub veel 4-6.

Nii pakutakse STEPi raames tööd tootmise ja tööstuse alal torudest toidu ja peenmehaanikani; teeninduse alal restoranidest ja hotellidest toidu- ja riidepoodideni; tsiviilehituse alal lammutusest ja üldehitusest spetsiifilisemate tegevusteni, nagu ventilatsiooni paigaldamine, krohvimine ja viimistlus; teenuste alal autoremondist ja kolimisest puhastuse ja heakorratöödeni; lisaks veel laotööd, teedeehitust, koka ametit, elektritarvikute valmistamist jne.

Tööandjate kaasamise kõrval hakati otsima seadustega pahuksis noori. “STEP-programmi tulemiseks peab inimene olema toime pannud korduva väärteo või mingi kuriteo,” selgitab Velström.

STEP-programmi võetakse noori, kes on näiteks autot lubadeta juhtinud, purjus peaga juhtinud, kakelnud, vandaalitsenud, varastanud või tarvitanud lahjemaid narkootikume. Programmis osalemiseks on avalduse kirjutanud 155 noort.

Kuidas toimib?

Programmi aastane eelarve on üle 100 000 euro. “Rahastusest 85 protsenti tuleb Euroopa sotsiaalfondidest kuni aastani 2020. Eesti siseministeerium paneb enda 15 protsenti juurde,” selgitab Velström.

STEPi meeskonnas töötab praegu üheksa inimest, kellest kuus on nõustajad. Kontor paikneb Tallinnas Õnnepalee taga Pärnu maantee 67, Lutheri mööblivabriku omaniku kunagises tõllkuuris, kus jagatakse pinda OK Arenduskeskusega.

Kui seadustega pahuksis noor STEPi kontori uksest sisse astub, arutatakse temaga esmalt varasemaid probleeme. Järgnevalt uuritakse, millised on inimese huvid. Noor saab ülevaate, kuidas tööintervjuul käia. Ta allkirjastab nõusolekuavalduse, mis lubab võimalikele tööandjatele tema kohta infot jagada.

Järgneb tööandjaga kokkuviimine. “Tavaliselt me anname valida 10-20 tööandja seast, ja mis seal salata – me suuname üsna jõuliselt noort sinnapoole, kus me arvame, et tal on hea,” räägib Velström.

Tööintevjuu võib kesta kümme minutit, aga ka poolteist tundi. “Loomulikult on tööandjal õigus öelda ei või ja. Võib-olla on väga raske vastus. Kui tööandja ütleb, et ta tahab kaks nädalat mõtelda, siis see noor lihtsalt põleb mul läbi,” kurdab Velström.

Kui tööandja ütleb ei, võetakse noore koostatud pingereast järgmine tööandja ja minnakse tema juurde.

Edu on visa tulema

STEPi ankeedi täitnud 155 noorest on praeguseks töökoha leidnud 55, kellest 25 sõlmisid töölepingu programmi kaudu, 30 aga said nõustamistest piisavalt julgust ja teavet, et ise töölepinguni jõuda.
Sugugi mitte kõiki soovijaid ei kaasata STEP-programmi. “Me väga ei taha võtta selliseid, kes on siis kunagi alaealisena suitsetamisega või alkoholi tarbimisega vahele jäänud, sest ega see ei takista neil tööle minekut,” ütleb Velström.

Ka pole STEPi asja mõrva eest karistatud noorel. “Kui inimene on otsustanud, et tema elab seal teisel pool seaduste piiri enda elu, no miks ta peaks siia programmi tulema,” on mees resoluutne.

Programmi võetud noor ei pruugi ilmtingimata tööandjani jõuda. “Nad täidavad ankeedi, läbivad taustauuringu, aga ei tule nõustamistele. Otsus on lihtne – ega nad siis tööl ka ei käiks,” selgitab Velström.

“Mõnel juhul on probleem see, et nad ei ole narkootikumidele ei öelnud. Mõnel juhul on pereprobleemid sellised, mida ei õnnestu lahendada,” räägib Velström, miks noor tööd ei saa.

Ehkki STEPi kaudu on otseselt või kaudselt rakendust leidnud 55 noort, jätavad paljud tööelu pooleli. “Meie loeme neid edukaks, kui nad on kuus kuud tööl olnud. Neid on praeguseks üle kümne,” tunnistab Velström.

Programmi tulevik otsustatakse lähiajal. “Meil tuleb sellel aastal esimene mõjuhinnang. 2020. aastal tuleb teine mõjuhinnang,” selgitab Velström.

Mees on siiski lootusrikas. “Ida-Virumaa ja Tartu ja Pärnu ja Paide poolt küsitakse STEPi kohta, et kas te kunagi laienete ka,” ütleb ta.

TEAVE: STEP-programmiga koostööd tegevad tööandjad omavalitsuste kaupa
• Harku vald – 4
• Jõelähtme vald – 4
• Anija vald – 2
• Keila – 2
• Kose vald – 3
• Maardu – 5
• Lääne-Harju vald – 2
• Raasiku vald – 3
• Rae vald – 9
• Saue vald – 4
• Tallinn – 79
• Viimsi vald – 1
• Üle Harjumaa tegutsevaid – 11