Saada vihje
Sõjamuuseumile juubeliks kadunud kahur (0)
Article title
Igor Sedunov (paremal) andis relva üle direktor Hellar Lillele.
Viimsi mõisas tegutsev Eesti sõjamuuseum-kindral Laidoneri muuseum tähistas sajandat sünnipäeva eelmisel laupäeval. Tähtpäevaks andsid Ida-Virumaa ajalooklubi liikmed üle soost väljatõmmatud polgukahuri, muuseum jagas aga teenetemärke.

Igor Sedunov sõjaajaloo klubist Otsing ütles, et nad on tegelenud relvade ning langenud võitlejate saatuse uurimisega üle 20 aasta. Kahuri asukoha said liikmed teada Venemaa arhiividest. Seal on 1944. aasta kevadel Kõrgesoos võidelnud punaarmee väosa dokumentides märkus: kahur vajus sohu ning hukkus neli võitlejat.

“Mürsk lõhkes kohe kõrval. Kahurit prooviti küll leida, kuid 4–5-meetrised puutokid olid selleks liiga lühikesed. Kahur oli seitsme meetri sügavusel,” rääkis Sedunov. Relva otsiti kolm aastat, sest 800×800-meetrine topograafiline ruut oli teada. Mullu varakevadel näitas mõõtmine, et laukas on suur kogus metalli. Alguses peeti seda järjekordseks vanametalliks.

Haruldane laiguline värv

Vintsides aga nähti, et veest tuleb välja toru ning seejärel ka lafett. Kahur veeti ATVga soost välja. “Selliseid punaarmeele kuulunud 76-millimeetrise polgukahureid on mitmeid. Aga sellel siin on säilinud ainsana laiguline originaalvärv,” näitas Sedunov.

Taastatud muuseumi esimene juht Tanel Lään (vasakul). 

Hästi on säilinud lafett, rattad ning täiskummist rehvid. Näha on ka tabamused. Korrastatud relv ei jää siiski pikalt Viimsisse rasketehnika angaari, vaid see viiakse tulevikus Vaivaras avatavasse Sinimägede sõjamuuseumisse.

Sajandaks juubeliks asutati ka sõjamuuseumi-kindral Laidoneri muuseumi teenetemärk. Selle said kaitseminister Jüri Luigelt ja muuseumi direktorilt Hellar Lillelt kätte Irene ja Tanel Lään, Indrek Kannik, Indrek Tarand, Marika Reintam, Leho Lõhmus, Toomas Hiio, Ülo Isbeg, Elo Perling-Kõmper, Madis Mikko ja Margus Laidre.

Asutatud ja suletud

Eesti vabadussõja ehk tänase sõjamuuseumi loomise päev on 19. jaanuar 1919. Siis kirjutas ülemjuhataja J. Laidoner vastuseks staabiülema J. Sootsi ettepanekule, et mõte on väärt ja tuleb teha teoks. 1930ndate lõpus töötas muuseum Tallinnas Vene tänav 5. Pärast juunipööret tõsteti varad sealt välja, muuseum suleti ametlikult 29. detsembril 1940. Erinevate pöörete ja okupatsioonide vaheldumisel kadus osa kogusid. Esimestel nõukogu aastatel vahistati töötajad ning teadurid, 1948–50 hävitati osa kogudest.

VAATA GALERIID MUUSEUMI AASTAPÄEVA TÄHISTAMISEST SIIT

Tänaseks on ennesõjaaegsetest kogudest Viimsis alles vaid kolm vormimütsi. Sõjamuuseum taasasutati Viimsi muuseumi osana 15. septembril 1993, esimene väljapanek avati Viimsi mõisas veebruaris 1994. Toonane hooldaja ning juht oli Tanel Lään. Tänaseks on kogudes 80 000 säilikut alates märkidest kuni rasketehnikani.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.