Saada vihje
“Seltskonnavaim paneb tegema valesid otsuseid” (0)
Article title
Sille Roosimaa Keilas Lääne-Harju konstaablijaoskonna ees.
Varem Tallinnas noorsoopolitseinikuna töötanud Sille Roosimaa usub, et noortega tuleb viisakalt rääkida, et nad mõistaksid, mis nad on valesti teinud, ja ennast parandaksid.

Sille Roosimaa töötas aastatel 2012–2016 Tallinna vanglas. “Sealt sai alguse huvi õigusrikkumiste vastu ja just alaealiste õigusrikkumiste vastu,” selgitab ta. Vanglatöö kõrvalt alustas neiu õpinguid Tallinna ülikoolis noorsootöö erialal.

“Valisin sihtsuunitlusega mooduliks töö haavatavate sihtgruppidega, mis puudutas muuhulgas tööd nii erivajadustega kui õigusrikkumisi toime pannud noortega. Jõudsin veendumusele, et noorsoopolitseiniku töö on see, mida mina teha tahan,” räägib Roosimaa.

Lisaks läbis naine kaugõppe vormis täiendkoolituse Paikuse politseikoolis mittepolitseilise kõrgharidusega ametnikele.

Kogemus kesklinnast

2017. aasta septembris alustas Roosimaa tööd Tallinna kesklinna politseijaoskonnas, mis katab lisaks kesklinnale ka Põhja-Tallinnat. Kahe linnaosa peale kokku on üheksa noorsoopolitseinikku.

Mida noorsoopolitseiniku töö endast kujutab? “Eks see kujutabki väga palju kokkupuudet õigusrikkumisi toime pannud noortega, lähenedes igale noorele individuaalselt, vaadates, milline on tema eelnev õiguskuulekus olnud, et mõelda välja, millised on need mõjutusvahendid, mida rakendada,“ räägib ta.

Noorte hulka arvatakse kõik, kelle vanus jääb alla 18 eluaasta. “Teismeiga on vanuses 12-16. See on selline periood, kus rohkem kombatakse piire. Seltskonnavaim paneb tegema valesid otsuseid,” arvab Roosimaa.

Noorsoopolitseinik tegeleb väärtegudega, mille hulka arvatakse näiteks noorte liiklusrikkumised, pisivargused, suitsetamine ja alkoholi tarbimine jne.

“Võib-olla on noortel liiga palju vaba aega. Ei osata oma vaba aega sisustada. Siis mõeldakse välja põnevaid asju, mida teha, aga need põnevad asjad võivad osutuda õigusvastaseks. Nad tihti ei mõistagi, et nad on seadust rikkunud ja et sellele võib järgneda karistus,” räägib noorsoopolitseinik.

Noorte kuritegudega tegelevad politseiuurijad. “Piisab ühest löögist, et olla kuritegu,” selgitab Roosimaa. Nii näiteks ei tegelenud ta meedias palju kõlapinda leidnud noorte kaklustega Kanuti aia pargis, sest need liigitusid kuriteo kategooriasse, mis ei ole noosoopolitseiniku pärusmaa.

Töö jätkub Keilas

10 000 elanikuga Keila linna jaoks on ette nähtud üks noorsoopolitseinik. Varasemalt töötas selles ametis Kirsi Kask, kes suundus edasi Harku valla noorsoopolitseinikuks.

Roosimaa töötab Keila linna noorsoopolitseinikuna alates käesoleva aasta 11. veebruarist. “Olen tutvunud koostööpartneritega, ja nii palju, kui on juhtumeid minu lauale jõudnud, siis nendega ma tegelen,” ütleb ta.

Mille poolest erineb töö Keilas tööst Tallinna kesklinnas? “Keilas on kogukonna tunnetus suurem. Sa oled rohkem kogukonna politseinik,” arvab Roosimaa.

Kas noorsoopolitseinikul seda hirmu ei ole, et probleemidega noor talle kallale tuleb? “Ei, miks? Olukord tuleb lahendada viisakalt, ka joobes inimesega. Konfliktsituatsiooni enamikes olukordades on võimalik vältida,” vastab naine.

Sellest Keila Keskväljak 8A maja toas, kus noorsoopolitseiniku ja Harju Elu ajakirjaniku vestlus aset leiab, on kõik toolid sellegipoolest ketiga seina külge kinnitatud. “Oleme siiski politseijaoskonnas,” lisab Roosimaa.

Tulevikku kohta ütleb noorsoopolitseinik: “Riik peab arenema nii, et on laiem valik tugiteenuseid, mis toetaksid kogu perekonda terviklikult.”

Tugiteenuste all peab ta silmas muuhulgas erinevaid sotsiaalporgramme ja spetsialistide tuge.

Sille Roosimaa
• 2008 lõpetas Nõmme gümnaasiumi
• 2008-2011 õppis Maaülikoolis loomakasvatust
• 2012-2016 Tallinna vangla töötaja
• 2014-2017 õpingud Tallinna ülikoolis
• 2017-2019 noorsoopolitseinik Tallinnas
• 2018-2019 täiendkoolitus Paikuse politseikoolis
• 2019- noorsoopolitseinik Keilas

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.