Saada vihje
Wooluvabrik: uus oponent keskkonnaministeeriumile (0)
Möödunud kolmapäeval sai Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam uue omaniku. Nelja osanikuga Wooluvabrik OÜ ostis Eesti Energialt jaama vaatamata ebakindlusele, kas tulevikus seal elektrienergiat toota saabki, sest keskkonnaministeerium nõuab jõe avamist kaladele.

Üks osanikest, advokaadibüroo HansaLaw OÜ juhtivpartner Vahur Kivistik ütles Harju Elule, et plaan on Linnamäel senist tegevust jätkata ehk toota elektrienergiat. Wooluwabrik OÜ osanike ringi kuulub neli juriidilist isikut, kellest üks, Jägala Energy OÜ, tegeleb hüdroenergia tootmisega Jägala jõel ka praegu, seda küll ülesvoolu, enne Jägala juga.

Uued omanikud on kursis keskkonnaministeeriumi seisukohaga, ning kuigi see tekitab mõnevõrra ärevust tuleviku ees, on Wooluvabriku omanikel kindel plaan, kuidas nende tahe peale jääb.
„Jah, keskkonnaministeerium sai endale uue oponendi. Oleme nõus minema lõpuni välja, et (Linnamäel) säiliks praegune olukord,“ kinnitas Kivistik. „Tegelikult see risk ongi märkimisväärne. Me oleme raha sisse pannud, aga ei tea, mis saab.“

Eelmine omanik, Eesti Energia, pani tänavu augustis Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) hoonestusõiguse enampakkumisele just sel põhjusel, et elektritootmise jätkamine on seal ebaselge.

Kogukonnaga koos

Linnamäe HEJ üle on vaieldud aastaid, põhjuseks keskkonnaministeeriumi soov taastada Jägala jõgi lõhejõena, mis tähendaks HEJ tammi lõhkumist, et kalad pääseksid jões vabalt liikuma. Ministeeriumi hinnangul on Jägala jõe näol tegemist suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforelli jõega – kui see oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ligi 5 km pikkune lõik igal aastal anda kuni 12 600 noort lõhekala.

Tammi lõhkumisega kaoks ka Linnamäe paisjärv, mis on kohalike jaoks oluline puhkepaik. Jõelähtme vald, kellele kuulub HEJ kinnistu, on jaama säilimise poolt, sama meelt on ka kohalikud elanikud.

“Kui erinevaid huvisid võrrelda, siis see lähenemine, et tuleb teha lõheliste eluala, ruulib teistes teerullina üle.“

Kivistiku sõnul on Wooluvabrikul juba toimiv koostöö kohalike ja vallavalitsusega. „Kohtusime ka Jõelähtme vallavanemaga, tõdesime, et oleme ühes paadis. Eesmärk on, et paisjärv säiliks ja elektritootmine jätkuks,“ ütles ta. „Kindlasti ei tasu arvata, et me tulime siia easy money (kerge tulu – M.T.) pärast. Ma ei salga, et meie jaoks on projektil äriline mõõde, aga on ka tugev mõõde kaitsta Linnamäe keskkonda kui tervikut.“

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul oli valla esimene eelistus, et Eesti Energia jätkaks Linnamäel elektri tootmist, kuid samas pole vahet, kes on hoonestusõiguse omanik, oluline on omaniku tulevikuplaan. „Valla soov on jätkuvalt säilitada Linnamäe paisjärv ning töötav hüdroelektrijaam. Nii on võimalik tagada, et säilib olemasolev loodus- ja elukeskkond,“ ütles Umboja.

Teerulli vastu

Kivistik, kes on ise kirglik kalamees, leidis, et huvid peavad olema tasakaalus ning kalade arvukust ja heaolu ei saa ilmtingimata pidada olulisemaks kohalike elanike huvidest.

„Ma ei arva, et ainus kala, mis väärib kaitsmist ja ainus elupaik, mis väärib hoidmist, on forell ja see jõgi. Kui erinevaid huvisid võrrelda, siis see lähenemine, et tuleb teha lõheliste eluala, ruulib teistes teerullina üle,“ märkis ta. „Tuleb kaaluda erinevaid huvisid – ühel pool paar tuhat lõhet, mida Jägala jõgi paari kilomeetriga genereeriks, teiselt poolt on kaalukausil kohalike elanike – keda võib olla mõni tuhat – huvid.“

Kivistik juhib tähelepanu ühele aspektile, millest pole seni räägitud, kuid mis peaks olema osa arutelust – nimelt energiajulgeolek. „Ükskõik mis kriisi korral või kui juhtub mõni viperus, suudab Linnamäe HEJ varustada suurt osa Jõelähtme vallast. Kui panna juurde ka Jägala Energy jaam, jääks energiat vallast ülegi,“ ütles ta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.