Saada vihje
Saku saab korraliku sotsiaalkortermaja (0)
Article title
Eike Hunt Saku valla sotsiaalmajade ees.
Saku vald saab riigilt miljon eurot, et ehitada kahe aleviku keskel asuva ja amortiseerunud sotsiaalmaja asemele üks korralik hoone, kuhu tuleks 24 korterit. Teise poole kuludest moodustab valla omafinantseering.

Päevinäinud ühekorruselised sotsiaalmajad aadressidel Tallinna maantee 1a ja Kannikese 1 on koduks toimetulekuraskustes inimestele. “Kokku on meil täna siin 13 perekonda 23 elanikuga,” selgitas valla sotsiaalhoolekandeteenistuse juhataja Eike Hunt.

Et majades on kortereid kokku 19, on mõned eluruumid tühjad. Kahes eluruumis majutuvad mitte sotsiaalpinna, vaid munitsipaalpinna üürijad, keda eelpoolmainitud 23 hulka ei arvata.

Kummaski sotsiaalmajas on keskne pikk koridor, mille mõlemal pool paiknevad elutoad. Tubade suurused jäävad 13 ja 24 ruutmeetri vahele. Köök, pesuruum, WC ja duširuum on majades ühised.

“Need majad on keskmises või keskmisest halvemas seisukorras. Nendes on küll tehtud pidevalt sanitaarremonti, aga on elatud teadmises, et ühel päeval jõuab kätte ikkagi see hetk, kus Saku valla inimestele tuleb üks uus, ilus ja korralik sotsiaalmaja,” rääkis Hunt.

Elu veereb nagu hernes

Milline pilk avaneb ajakirjaniku silmale? “Olen Uno Pähkel, orava rõõm,” tutvustas üks sotsiaalmaja asukas ennast. “Mul ei ole enam ühtegi kihva, kõik jäid hambaarsti juurde,” lisas mees.

Kõrges eas Pähkel elas varasemalt Juuliku külas, aga sotsiaaltöötaja soovitusel kolis ta aasta eest sotsiaalmajja. Pähkli toas hakkavad silma voodi, televiisor, raadio, äratuskell ja tabletid. “Mis mul, vanamehel, muud vaja on. Elu veereb nagu hernes,” rääkis ta.

Aleksander Tähtmets ja Uno Pähkel sotsiaalmaja koridoris.Aleksander Tähtmets ja Uno Pähkel sotsiaalmaja koridoris. 

Juba 18 aastat sotsiaalmajas elav Aleksander Tähtmets vajab ratastooli, sest jäi liiklusõnnetuses ilma vasakust jalast. “Uus maja on muidugi vajalik. Ega siin talvel eriti rõõmus ei ole,” oli Tähtmets oma praeguse elamispinna suhtes kriitiline.

Uue maja kohta arvas Tähtmets, et see võiks samuti olla ühekorruseline. “Siis jääks see liftide ehitamine ära,” ütles ta.

Pikaajaline plaan

“Palju aastaid on vallavalitsus ja volikogu otsinud aktiivselt võimalust saada meie kõige haavatavamale elanikule tänase ühiselamute asemel korralikku lahendust,” selgitas Saku abivallavanem Tanel Ots.

Teema oli esil valla arengukavades ja eelarvestrateegiates, kuid ühtegi sobivat meedet varem ei leidunud. Et ummikseisust väljuda, taotles Saku vald Kredexist sotsiaalkortermaja ehitamiseks toetust. Novembri alguses saabus rõõmusõnum – valla taotlus 1 059 318 eurole rahuldati.

“Kuna toetuse piirmäär on selles projektis 50 protsenti, siis samasugune summa ehituseks tuleb Saku vallal omalt poolt juurde panna. Volikogule on ette valmistatud 2019. aasta eelarve projekt, kus sellega on ka arvestatud. Kogumaksumuseks on kavandatud 2 118 637 eurot,” ütles Ots.

Sotsiaalkortermaja ehitatakse Saku valda Tallinna maantee 1a Kannikese ühiselamute asemele. “Nende poole sajandi vanuste hoonete ehituslik seisukord on väga vilets ja igakuised küttearved teevad neist ilmselt piirkonna kalleimad üüripinnad,” pakkus Ots.

Uus sotsiaalkortermaja. 

Sotsiaalkortermajale on juba väljastatud ehitusluba. “Põhiprojektiga loodame valmis saada suve alguseks ning seejärel võivad ehitustööd alata, tööde lõpp jääb 2020. aasta algusesse,” lootis Ots.

Sotsiaalkortermaja ehitamisel lammutatakse kõigepealt maha maanteepoolne ühiselamu, aadressiga Tallinna maantee 1a, sest uus hoone tuleb üsna täpselt selle asemele. Saku vald leiab senistele elanikele elamispinna.

Sotsiaalkortermaja valmimise järel kolitakse sinna ka kõrvalasuva Kannikese tänava ühiselamu elanikud ning selle asemele tehakse parkimisala.

Kes sinna kolivad?

Kes sotsiaalkortermajas elama hakkavad? “Uue hoone elanikeks saavad need meie kaaskodanikud, kelle sotsiaalmajanduslik olukord täna vabalt turult eluruumi soetada ega üürida ei luba ja kes täna peavad amortiseerunud pinnal läbi ajama,” täpsustas Ots.

Saku vald näeb selliste inimestena lastekodust või kasuperest ellu astuvaid noori, puudega abivajajaid, õnnetuse tõttu kodu kaotanud lastega peresid ja töövõimetuid pensionäre.

“Tänase sotsiaalpinnaga võrreldes saame uues majas pisut pinda juurde, kuid ka vajadused kasvavad ajas koos vallaelanikkonna suurenemisega,” selgitas Ots.

Uues majas on kõige enam ühetoalisi ja kahetoalisi kortereid, on ka üksikud kolmetoalised. “Projekteerides jääb võimalus paar kõrvuti asuvat kahetoalist ühendada üheks neljatoaliseks, kui peaks sündima vajadus majutada mõnda suurperet,” arvas Ots.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.