Saada vihje
Riverito taotleb Nabala-Tuhala kaitseala kaotamist (0)
Article title
Tuhala jõgi.
Keskkonnaministeeriumil on praegu pooleli kohtuvaidlus ASiga Riverito, kes soovib, et kohus tühistaks kas tervikuna või osaliselt vabariigi valitsuse 2014. aasta määruse, millega loodi Nabala-Tuhala looduskaitseala. Kohtuistungi kuupäeva pole veel määratud, kuigi kaebuse esitas ettevõte juba 2014. aastal.

“Keskkonnaministeeriumil on tõepoolest pooleli kohtumenetlus ASga Riverito. Kaebus on esitatud juba 2014. aasta lõpus ja selle kohaselt taotleb kaebaja, et tühistataks kas tervikuna või osaliselt Vabariigi Valitsuse 17.11.2014. a määrus nr 168, millega moodustati Nabala-Tuhala looduskaitseala ja kinnitati ala kaitse-eeskiri,” kinnitas keskkonnaministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Kady-Ann Sutt.

Valitsus moodustas neli aastat tagasi Nabala-Tuhala looduskaitseala, et ühendada tervikuks mitmed varem kaitse alla võetud alad ja tagada terviklik kaitse tundliku veerežiimiga piirkonnale, kus lubjakivi kaevandamise vastu tundsid huvi mitmed ettevõtted. Kaitseala pindala on 4628,7 ha, sellest 1044,4 ha oli juba varem kaitse all. Riveritole pakub huvi Nõmmküla karjääriala, mis asub kaitseala loodeosas.

Kummaline kaebus

Vaatamata kaitseala kehtestamisele, mis tähendas automaatset kaevandamisekeeldu, on Nabala lubjakivimaardlast üritanud kaevandamisluba saada läbi kohtute ka AS Kiirkandur ja Paekivitoodete Tehase OÜ, kuid nende taotlusi kohtud ei rahuldanud ja kohtuotsused jõustusid vastavalt 17. märtsil 2016 ja 22. mail 2017.

Praegune kohtuasi on aga veel lahenduseta ning kohus pole määranud istungi toimumise aega.
Kuivõrd kohtuvaidlus on pooleli, ei soostutud keskkonnaministeeriumist kommenteerima, millised võivad olla kohtuotsuse tagajärjed, kui kaevandusettevõte peaks protsessi võitma.

“Otsuse, mille põhjal kujunevad ka edasised tegevused, teeb kohus. Pärast kohtuotsuse langetamist saame anda täiendavaid kommentaare,” ütles Sutt.

Looduskaitsealast mitte kaugel, Kiili vallas Lähtses elav kohaliku volikogu liige ja juristina töötav Indrek Grusdam ütles Harju Elule, et Riverito kaebus kaitseala moodustamise vastu tundub kummaline. „Kokkuvõttes paistab, et kaebaja ei vaidlusta Nabala-Tuhala looduskaitseala teemal mitte seda, kas piir peaks kulgema piltlikult 20 meetrit siin- või sealpool või mõne üksiku kaitseeeskirja sätte proportsionaalsust. Tema silmis näib Eesti vabariik olevat eksinud faktiküsimuses tervikuna ehk moodustanud kaitseala sinna, kus pole midagi kaitsta,“ kommenteeris ta.

Grusdami sõnul on väga ebatõenäoline, et kaevandusfirma suudab veenda kohust, et riik on teinud nii märkimisväärse eksimuse. “Mina ei ole kuulnud vaidlustest küsimuses, et riik lõi looduskaitseala sinna, kus selle järele tarvidus üldse puudub. Ja ma ei pea säärast eksimust ka antud juhul tõenäoliseks,” ütles ta.

Hunnik küsimusi

Kohus on saatnud kirjalikuks vastamiseks küsimused viiele inimesele, kellest osa oli seotud kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja koostamisega. Nende seas on nt maaülikooli professor Kalev Sepp, kes koostas ekspertiisi Nabala-Tuhala looduskaitseala põhjendatusele, ning Leo Vallner, kes on uurinud karstinähtusi kaitsealal.

Kümnete ja kümnete küsimustega, mis on saadetud vastamiseks hiljemalt 5. novembriks, soovib Riverito esindaja muuhulgas teada, kas oleks võimalik kaitsealalt mujale istutada seal leiduv kaitsealune kaunis kuldking ning kas ettevaatusprintsiibile tuginedes kaevandamise keelamine kogu kaitsealal oli vastajate arvates põhjendatud. Samuti tahetakse hinnangut, kas riik tegi ikka enne kaitseala moodustamist kõik võimaliku, et selgitada teaduslikult välja kaevandamise mõjud.

Riverito kohtuasja meedia vahendusel kommenteerida ei soovi, teatas Harju Elule Merko kommunikatsiooni- ja turundusjuht Merit Kullassepp.

TEAVE: Nabala-Tuhala looduskaitseala
• Valitsus kiitis 13. novembri 2014. a istungil heaks Nabala-Tuhala looduskaitseala loomise eelnõu.
• Nabala-Tuhala looduskaitseala ühendab tervikuks mitmed varem kaitse alla võetud looduskaitsealused objektid. Kaitseala pindala on 4628,7 ha, sellest 1044,4 ha on juba varem kaitse all.
• Kaitseala valitseja on keskkonnaamet.
• Looduskaitseala koosneb kuuest sihtkaitsevööndist ja kahest piiranguvööndist, reservaate ei ole. Osa kaitsealast (ligikaudu 1040 ha) kuulub Natura 2000 võrgustikku ning kaitsealal leidub arvukalt loodusdirektiivi elupaigatüüpe ja liike.
• Kaitseala asub Harju maakonnas Kiili vallas Sookaera, Arusta, Sõmeru, Piissoo, Kurevere ja Paekna külas, Saku vallas Sookaera-Metsanurga, Kirdalu ja Tagadi külas, Kose vallas Tammiku, Kata ja Tuhala külas ning Rapla maakonnas Kohila vallas Angerja, Urge ja Pahkla külas.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.