Saada vihje
Poeg juhatab kooli, isa õpetab pillimängu (0)
Article title
Tarmo Velmet Kuusalu kunstide kooli ees.
Viimased viis ja pool aastat Kuusalu kunstide kooli direktori ametit pidanud Paul Himma otsustas taanduda, kui täitus 65. eluaasta. Alates 1. novembrist jätkab tema tööd 53-aastane Tarmo Velmet, kes varem juhtis Kose muusikakooli.

Reede õhtupoolik Kuusalu kunstide koolis. 11-aastane Isabella Tammeveski harjutab püüdlikult tšellot. “See praegu mu teine aasta tšellot mängida. Minu vanemad mõtlesid, et äkki ma mängiks pilli ja mulle tundus, et jah, ma mängiks tšellot. Mõned lood on rasked, aga muidu on lihtne, kui sa need lood pähe õpid,” arvab Kolga alevikus elav tüdruk.

“Väike tüdruk suure pilliga. Kuusallu tulek on üsna keeruline,” muheleb 76-aastane õpetaja Toomas Velmet, kes Isabella tšellotunde klaveril saadab. “Ma ei saa öelda, et ma olen praegu vormis, aga mulle tundub, et ma oskan õpetada, sest mul on elu jooksul üle viiekümne õpilase olnud, algajatest kuni üliõpilaste, magistrite ja doktoriteni välja.”

Ukse vahelt kiikab tšellotundi Toomase poeg Tarmo Velmet, kes on Kuusalu kunstide kooli uus direktor alates 1. novembrist ja ühtlasi oma isa ülemus. “Vastupidine situatsioon on elus enne olnud. See oli siis, kui mina olin Pärnu linnaorkestri direktor ja tema oli orkestrant,” muigab Velmet seenior.

Olude sunnil direktoriks

Eesti riiklikus sümfooniaorkestris ja Pärnu linnaorkestris fagotti mänginud Tarmo Velmeti elu muutus jäädavalt 4. mail 2012. “Sõitsin jalgrattaga Nõmmel Vana-Pärnu maanteel. Õnneks oli kiiver peas. Tegin kukerpalli. Tulin kuus tundi hiljem Mustamäe haiglas teadvusele,” meenutab ta.

“Väliselt ei paista ju midagi, aga peapõrutus oli nii tugev, et kui ma pilli kätte võtaks või noa ja kahvliga sööma hakkaks, siis oleks kohe aru saada, et vasaku kehapoole liikuvus on häiritud,” ohkab Tarmo.

Et fagotimängijana orkestrites jätkata ei olnud võimalik, hakkas Tarmo kandideerima muudesse ametitesse. Algul tulid äraütlevad vastused, aga 2015. aasta alguses võeti ta tööle Kose muusikakooli direktorina.
Kuni 2014. aasta kevadeni juhtis Kose muusikakooli Tiit Helilaid, sealsamas töötasid Tiidu abikaasa Juta ning vanapaari tütred Angelika ja Glaire. Siis Helilaiud lahkusid koolist, lisaks nendele veel paar töötajat – kokku ligi kolmandik kollektiivist.

Mis oli põhjuseks? “Ma ju tean toimunut vaid minuni jõudnud juttude kaudu, mistõttu ma ei taha anda hinnanguid. Näib, et ühel hetkel olid nad konfliktis pea kõigi neid ümbritsevate inimestega vallas,“ arvab Tarmo.

Toomas Velmet Isabella Tammeveskile tšellot õpetamas. Toomas Velmet Isabella Tammeveskile tšellot õpetamas. 

“See, et muusikakoolis kellegi peale ei karjuta ja et uus inimene tuleb ja naeratab, see üllatas inimesi. Kõik vaatasid mulle otsa, et kuidas see niimoodi on, kas muusikakoolis ei peagi karjuma,” meenutab Tarmo.

Selgus ka, et kooli klavereid ei olnud aastakümneid hooldatud, ehkki hooldama peaks neid iga kahe kuni viie aasta järel. Pille olid üksnes häälestatud. “Kas oli probleem raha puudumises või on õigus vanematel õpetajatel, kelle arvates Helilaiud pidasid eelkõige oluliseks oma tütarde eriala – nad olid hingelt viiuldajad,“ arutleb Tarmo ja peab vajalikuks rõhutada: “Helilaidudel oli ja on väga võimas viiuldajate ansambel Pillipiigad.”

Uute erialadena viis Tarmo Kose muusikakoolis sisse fagoti ja kitarri . Samas tunnistab ta, et kitarriõpetajate leidmine on probleem. Sulo Kiivit, kellega kokkuleppest uue eriala loomine alguse sai, loobus tundide andmisest Kosel Rae valla kasuks veel enne, kui õppeaasta jõudis pihta hakata, sest kokkulepitud palganumber ei tundunud enam piisavalt hea.

2015. aasta alguses oli Kose muusikakooli keskharidusega töötaja brutopalk 600 eurot kuus, kõrghariduse või magistrikraadi puhul 620. Praegu teenib hariduseta õpetaja seal 880 eurot bruto, samas kui kõrgharidusega õpetaja palk on 985.

Palgatõusu Velmet kitsalt oma teeneks ei oska pidada. Oma muusikakooli heast käekäigust huvitatud isikuid on kooli ümber palju, olgu või hoolekogu liikmed ja esimees Sulev Mander, kes lööb rõõmuga kaasa mitte ainult vilistlaste ansamblis, vaid suhtleb vajadusel vallas ja paneb käed külge, kus vähegi vaja.

Muusikakooli eelarvet, eriti investeeringute osas aitas kasvatada Kose valla endine haridusnõunik Aleksandr Apolinsky. Toetust saadi Varaaida fondidest, Hooandja kampaaniast, samuti ILOPilt, mis on lühend lausest „igal lapsel oma pill“. Nõnda on tänaseks vahetatud paremate vastu välja enamik Riga-tüüpi pianiinosid, päris uusi pille on saanud viiuldajad, akordionistid, vask- ja puhkpillimängijad.

Uus väljakutse

“Selle kolme ja poole aastaga tekkisid mul väga tugevad sidemed Kosega,” ütleb Tarmo Velmet ja tunnistab siis, et ehkki muusikakooli palgad tõusid, ta enda palgaga päriselt rahule jääda ei saanud. Oma palganumbrit ta ajalehele siiski ei ütle.

Kuusalu vallavolikogu kinnitatud arengukava näeb seevastu ette, et Kuusalu kunstide kooli õpetajate palgad on üldhariduskoolide õpetajate palkadega samal tasemel. Nii teenib kõrgharidusega muusikaõpetaja kunstide koolis kuus 1150 eurot brutos. “Normaalse palgaga õpetaja ei ole Kuusalus mitte riigi poolt pandud kohustus, vaid kogukonna vaba valik,” arvab Tarmo.

Aastatel 2013-2018 juhtis Kuusaliu kunstide kooli Paul Himma, keda teatakse eeskätt kui varasemat rahvusooper Estonia peadirektorit. Kui käesoleva aasta juunis tähistati Himma 65. sünnipäeva, teatas sünnipäevalaps õnnitlejate suureks üllatuseks, et paneb Kuusalu kunstide kooli juhi ameti maha.

Tarmo isa Toomas Velmet – Eesti muusikaakadeemia emeriitprofessor – läks Kuusallu tööle juba kuue aasta eest. Nüüd kandideeris poeg kunstide kooli direktoriks ja sai septembri alguses teate, et on osutunud valituks. “Abikaasa Kaija kinkis selle peale Sokisahtli sokid, mille peale on kirjutatud “direktor”,” muigab Tarmo.

Kaija – hariduselt ungari filoloog – on praegu Saue valla kultuuritööjuht, aga pillimäng pole võõras temalegi. “Ta on kolm aastat õppinud flööti ja mängis kümme aastat Pärnu kohalikes amatöörorkestrites. Kui meie lähemalt tutvusime, siis oli ta just saanud Pärnu linnaorkestri direktoriks,” selgitab mees.

“Hirmu ei ole, aga aukartus on küll,” ütleb Tarmo Velmet Paul Himma kingadesse astumise kohta.
Uus direktor usub, et Kuusalu kunstide kooli elu läheb tõusuteed, sest õpetajad tahavad seal töötada. Ta näitab kohaliku uhkust, orelisaali, sest muude instrumentide seas saab koolis õppida ka pillide kuningat.
Kaua on mehel endal aga kavatsus Kuusalus vastu pidada? “Ma läksin Kosele teadmisega, et ma lähen ja jään. Lähtun Kuusalus samuti sellest, et küllap ma siit pensionile lähen, aga mine tea. See tänapäeval ju ongi nii,” jätab Tarmo otsad lahtiseks.

“Töökoht ei ole abielu,” ütleb ta siis.

CV: Tarmo Velmet
• 1965 sündis Tallinnas
• 1972-1980 õppis Tallinna muusikakeskkoolis, põhierialaks tšello Laine Leichteri juhendamisel.
• 1980-1984 õppis Tallinna muusikakoolis, põhierialaks fagott Andres Lepnurme juhendamisel.
• 1984-1986 sõjaväeteenistus Nõukogude armee õhukaitsevägedes.
• 1986-1991 fagotiõpingud Tallinna riiklikus konservatooriumis Andres Lepnurme juhendamisel.
• 1987-2012 fagotimängija ERSOs.
• 1994-2012 fagotimängija Pärnu linnaorkestris.
• 2015-2018 Kose muusikakooli direktor.
• 2018- Kuusalu kunstide kooli direktor.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.