Saada vihje
Paldiski komando pidas 145. sünnipäeva, pealik vahetub (0)
Article title
1) Osa Paldiski komando töötajaid koos külalistega maja ees.
Kolmapäeva hommikul oli Paldiskis Sadama tee 39 põhjust pidutsemiseks. 21 töötajaga komando tähistas sünnipäeva, muuhulgas anti teada, et kahe nädala pärast võtab juhtimise üle uus mees – Virgo Asumägi.

“145 aastat on hästi väärikas vanus. See on kaks Eesti keskmist eluiga,” ütles Põhja päästekeskuse juht Marko Rüü avasõnad. Depoo eelkäijaks oli Paldiski tuletõrjeselts, mis vanuse poolest jäi piirkonnas alla üksnes Tallinna tuletõrjeühingule.

“Kui Paldiski tuletõrjeselts moodustati, siis selle juhatuse moodustasid sakslased. Küll aga 47 Eesti meest olid need, kes hakkasid vabatahtlikeks päästjateks. Esimesel aastal soetati üks liikuv prits, kaks käsipritsi ja 45 meetrit voolikuid,” meenutas Rüü ajalugu.

Sõdadest räsitud

Depoohoone valmis 1903. aastal, aga juba üksteist aastat hiljem võttis Vene sõjavägi selle endale. Eesti vabariigi loomise järel anti maja Paldiski tuletõrjeseltsile tagasi, kuid Eesti okupeerimise järel kasutas seda Punaarmee, siis Wehrmacht ja taas Punaarmee.

“Kui võõrvõim välja läks, siis siin oli neli seina ja üks garaažiuks, mis oli eest ära kukkumas, ühe hinge peal seisis. Ülejäänud olid juba ära kukkunud,” meenutas Eesti tuletõrjemuuseumi juhataja Ivo Paulus Paldiski depoo armetut olukorda 1994. aastal.

“Rootslaste abiga ehitati see hoone uuesti ja saime ka kasutatud Rootsi humanitaarabi siia sisse. Tänaseks on siin juba kaasaegne uus tehnika. Kui alguses oli 45 meetrit voolikuid, siis täna on ühe masina peal pool kilomeetrit voolikuid,” kiitis Rüü.

Näiteks eelmisel aastal tegi Paldiski komando 162 väljasõitu. Nende seas oli hoonetulekahjusid, metsamaastikutulekahjusid, vee pealt päästmisi, kõrgustest päästmisi.

Viimased poolteist aastat on Paldiski komando pealiku kohusetäitja olnud Ragnar Neudorf, kes on ühtlasi Keila komando pealik. Neudorf lõpetas I-studiumi juristina ning omandas lisaks Väike-Maarja päästekoolist päästja kutsehariduse.

840 eurot bruto

Keilas on komando täiskoosseisuks ette nähtud 27 inimest, Paldiskis 21. Elukutseline päästja on tööl 24 tundi järjest, millele järgneb kolm vaba ööpäeva. “Vahe on pigem eritehnikas ja väljakutsetes. Keilas on kutseid kõvasti rohkem. Paldiskis on üksnes põhiauto, paat ja ATV,” selgitas Neudorf.

Paldiski komando põhiautoks on reservauto MAN, mis võib peale võtta 3 tonni vett ja 200 liitrit vahuainet. Peamiselt kaetakse sellega Lääne-Harju valla ala, aga aeg-ajalt sõidetakse ka Saue valda.
Paadiks on Fjordstar, mis arendab kiirust 50 kilomeetrit tunnis. “Neid kutseid ikka on, mitte üle kümne kutse aastat, aga hästi palju tehakse ka harjutusi ja õppusi sellega. Valmisoleku peavad mehed ikka tagama,” rääkis Neudorf. Paat lastakse vette tavaliselt Põhjasadamas.

Alates 21. augustist on Paldiski komando pealik Virgo Asumägi. 

Kitsaskohaks peab Neudorf töötajate palka, mis Paldiskis on 840 eurot bruto. „Kindlasti tekitab see kriisi töötajate leidmisel. See ei ole kohe kindlasti piisav. Vaadates seda, mis päästjatelt nõutakse, siis see palk peaks olema 1000 eurot kätte,“ arvas ta.

Neudorfi kahel toolil istumine lõppeb 21. augustil, kui Paldiski komando pealikuks saab Virgo Asumägi. Samuti Väike-Maarja päästekooli lõpetanud Asumägi on varasemalt töötanud Harju-Ristil, Keilas, Paldiskis ja Lasnamäel. “Kokku 18 aastat päästes,” arvutas mees.

Esineb ka kassikutseid

Mida peab Asumägi Paldiski plussideksja miinusteks? “Pluss on võib-olla see, et ta on hea ja rahulik koht. Kuna siin on hea seltskond, siin on mugav töötada. Miinuseks on see, et ta on natukene kaugel Tallinnast. Siia ei leia hästi tööjõudu. Pääste mõttes väljakutseid on vähe,” arvas mees.

Kas üks reservauto, mootorpaat ja ATV on Paldiski komando jaoks piisavad? Asumägi arvates saab suurema tulekahju korral kutsuda appi paakauto Keilast, mis võtab aega 15-20 minutit. Kiiresti jõuavad ka Lohusalu vabatahtlikud. Paldiski linna sees kasutatakse hüdrandivõrgustikku.

Väljakutsete raskusastmed varieeruvad. “Toidu kõrbemine ei ole nii suur väljakutse kui maja põleng. Kindlasti ei ole loomapäästekutsed niiväga tõsised, aga nendest ei pääse üle ega ümber,” arvas Asumägi.

Alles paari nädala eest tuli puu otsast alla tuua kass Haiba alevikus. “Kass istus suure elupuu otsas. Redelit ei oleks isegi hea tahtmise juures olnud võimalik sinna panna, sest oksad olid nii tihedad. Panime lihtsalt joa tööle, tegima kassile korraliku vihma sinna üles. Kass tuli puu otsast alla ja jooksis ära keldrisse,“ naeris Asumägi.

“See oli tegelikult päris kulukas kutse. Sõidab meeskond nelja mehega, põhiautoga, mis võtab 35-40 liitrit sajale kütust. Teed kümme minutit tööd, lased 100 liitrit vett. Inimesed võiksid natuke mõista seda,” meenutas Asumägi veel Haiba kassi pisut tõsisemal häälel.

VAATA FOTOSID KOMANDO SÜNNIPÄEVAST SIIT

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.