Saada vihje
Ööbiku talus: kolm käiku peaministriga* (0)

Jüri Ratas tuiskas möödunud esmaspäeval Rapla külje all asuvasse Ööbiku gastronoomiatallu vähemalt sajaga. Mitte et tal kõht koledasti tühi olnuks – üheaegselt tuleb meie peaministril olla juhtrattaks Euroopa Liidu eesistujamaa vankri all, samal ajal valmistuda valitsuspartei juhina kohalikeks valimisteks pidades koduparteis sissisõda seniilsuse tundemärke ilmutava Savisaarega.

Ometigi: Jüri Ratas on säilitanud rahu ja soliidsuse ka pingete kiuste. Küsis kokku tulnud maakonnalehtede peatoimetajatelt viisakalt, kas ta tohib kuue seljast võtta – vanas rehetalus oli päris palav – ja alles siis istus ning tundis huvi, mis Ööbiku talus ka roaks antakse?

Meilt küll päritakse ööbikukeelte järgi, aga neid me ei paku, teatas kaks ühes, korraga peakokk ja taluperemees Ants Uustalu lauasistujaile resoluutselt. Eelroaks serveeriti hoopis erinevate kastmetega maitsestatud kuldkoger. Kastmed olid parajalt teravad, et teravalt alustada.

Mis teeb enim muret?

Euroopas loomulikult Euroopa ühtsus ja piiride pidamine. Eesistujamaa peaministrina kohtub Ratas tihedalt paljude ametivendadega. Ja kõik nad – ka Euroopa Liidu suhtes vahel vastandlikke sõnumeid saatvad Ungari peaminister Viktor Orban ja Poola peaminister Beata Szydlo, rääkimata Merkelist või Macronist – on Jüri Ratase kinnitusel Euroopa ühtsuse veendunud pooldajad, mures liidu tuleviku pärast; paraku on kodused valijad need, kelle rahustamiseks tuleb teistele partneritele just mitte üheseltmõistetavaid sõnumeid saata. Pealegi – mis Euroopa Liit see oleks, kui kõik rahvad ja rahvusgrupid ühe malli järgi mõtleksid. See oleks hoopis üks teine liit.

Eeesistujana valmistus meie peaminister parasjagu kohtumiseks Türgi liidritega. Ja esmaspäeval polnud veel kindel, kas leiab aset ka kohtumine president Erdoganiga (nüüd teame, et kohtumine toimus). Ratas läks kohtumisele teadmisega, et natuke rohkem kui aasta tagasi, 15. juuli ööl vastu 16. juulit 2016 küll riigipöördekatse Türgis toimus, aga järgnevad ulatuslikud represseerimised on paljuski inimõiguste jäme rikkumine, poliitiliste teisitimõtlejate kõrvaldamine Erdogani poolt.

Mil paljudes piirkondades on väljakujunenud jõujooned muutumas, on aktiivsed kodanikud need, kes liitudes üritavad piirkonda hakata eest vedama.

Türgi on aga Euroopale tähtis puhverriigina pagulashordide vastu. Sellepärast pidas Ratas eesootavaid läbirääkimisi keerukateks – mitte taganeda kõnelustel türklastega euroopalikest väärtustest, üritades samal ajal säilitada Türgiga head suhted. Türgi on ja jääb Euroopa Liidu jaoks strateegiliseks partneriks.

Part on etem kui Toom

Pearoana serveeris kokast taluperemees kolm tundi tasastel sütel grillitud pardikoiba. Seda tulisemaks kiskus koivajärajate arutelu päevapoliitika üle. Valimisliite on kohalike omavalitsuste valimistele minemas rohkem kui kunagi varem. Kas see on märk, et parteide roll poliitikas hakkab vähenema?

Oleme veerand sajandit kodanikuühiskonda üles ehitanud. Nüüd, mil väga paljudes piirkondades – ühinevates omavalitsustes – on väljakujunenud jõujooned muutumas, on just aktiivsed kodanikud need, kes liitudes üritavad piirkonda hakata eest vedama. Kas neist tulevikus, üleriigilisteks valimisteks, ka mõni uus erakond kujuneb, eks seda näita aeg. Võimatu see pole, arvas peaminister.

Et tema enda erakonnast välja kasvanud valimisliit, Savisaare nimekiri, Tallinnas ja ehk veel mõnes kohas volikokku pääseb, selles Ratas ei kahtle. Kas Keskerakond nendega aga pealinna volikogus ka koostööd alustab, selle üle ei tahtnud peaminister spekuleerida. Märk on aga see, et peaministri sõnul Savisaart erakonnast oportunismi- ja lõhestamissüüdistustega välja ei visata. Edgar Savisaar on ikkagi erakonna looja, hoopis teise kaalukategooria mees kui mõni eilne erakonnastuja.

Kui palju energiat koos perspektiivsete lubadustega peaministril kulus , et Jana Toomi Savisaare nimekirjast eemal hoida, sellele küsimusele vastates keskendus Ratas rohkem küpsetatud pardikoiva kiitmisele, kui Jana Toomi ambitsioonide väljatoomisele.

Ühe kategooria mehed

Kolmanda käiguna serveeriti gurmeetalus jäätist erinevate lisanditega. Oli saabunud parim aeg banaanikala püügiks – natuke parafraseerides Salingeri, mitte peaministrit. Ehk siis – mis on tänase päevapoliitika peahoovuste allhoovused? Miks näiteks kehtestati erand 2500 elanikuga Loksa linnale, samal ajal kui valitsus haldusreformi reegleid üsnagi rangelt jälgib? See huvitas loomulikult esmajoones Harju Elu toimetajat.

Haldusreformist laiemalt kõneldes raatsis peaminister poetada paar sõna ka Reformierakonna kiituseks. Just Reformierakond oli see, kes käivitas riigile nii vajaliku reformi. Aga Loksa ja Kuusalu sundliitmine … Nende kahe omavalitsuse finantssuutlikkus on nii erinev, elanikud nii ühinemise vastased, et valitsusel ei olnud sundliitmist mõtet ette võtta – rahva tahte vastu ikka ei saa, teadis peaminister.
Nii et Loksa linn koos linnapea Värner Lootsmanniga võib rehkendada samasse kaalu Savisaarega, võrdsuse eest seisvas erakonnas võrdsemate hulka?

*Lõunasöökidel peaministritega on reegliks, et diktofonid jätavad ajakirjanikud sisse lülitamata. Selle pärast on ka see kolumn ilma ühegi tsitaadita, vabalt tõlgendatud.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.