Saada vihje
Õhitud monument kerkib taas (0)
Article title
“Sammas koosneb 30st erineva suurususega blokist. Suurematega on kõik korras, väiksematega on veel tegemist,” ütleb Harri Virkkunen.
Aastaid on peetud plaane taastada Kehra lähedal asunud üks vabadussõja vägevamaid mälestusmärke. Tänaseks on selge, et 30 graniitblokist koosnev sammas avatakse uue aasta kolmekuningapäeval.

Kiili vallas Paekna külas tegutsevas OÜ Renott Kivi angaaris ja kivihoovis on tegevus käinud alates septembrist. Ettevõtte juht Harri Virkkunen viipab graniidirahnudele ning juba valmis kuubikutele. Neist peabki valmima jaanuari alguseks Eesti üks võimsamaid vabadussõja monumente ehk Kehra lahingu sammas.

Täpsemalt asub see linnast neli kilomeetrit idas, Lahinguvälja raudteepeatuse juures. Samba kõrgus on 6,5 meetrit ning see avatakse 6. jaanuaril 2019.

“Kokku toodi Soomest 49 tonni graniiti. Varu peab olema, sest näiteks ühel kivil oli sees must laik. Samba kogukaal on 26 tonni,” seletab Virkkunen.

Mälestusmärgi avamiseni on jäänud veidi üle 40 päeva. Kas kõik saab ikka valmis? Ettevõtte juht ütleb, et tubli 70 protsenti kivist on kas lõigatud, töödeldud või põletatud. Vundament on Lahinguväljal ka juba valmis.

“Suured kuubikud on korras, väiksematega on veel tegu. Ladumine algab detsembri lõpupoole ning jõuluks on sammas valmis. Kõik osad peavad klappima millimeetri pealt, et mitte ajada sammast viltu,” räägib Virkkunen. Kokku on monumendil 30 erineva suurusega kiviosa.

Kive tuleb põletada

Kõikide kivide ning samba üldise väljanägemise saavutamisel on meistritel abiks kujur Ernst Jõesaare 1938. aasta joonised. Samuti kaks haruldast fotot. Ometi ei tule kõik nii, nagu plaaniti 1930ndatel. “Näiteks see bareljeefiga plokk oli alguses sama suur kui teised. Aga valmistati lõpuks kõrgem ning sõduri nägu on ülevalpool. Taastame ikka sellisena, nagu sammas suvel 1940 välja nägi,” seletab Virkkunen.

Miks on kiviplokke nii palju ja milleks neid põletada? Virkkuneni sõnul murti ja töödeldi kivi 1930ndatel käsitsi ning blokke veeti valdavalt hobustega. Kõik see võtab aga aega ning oleks praegusest 100 000-kroonisest hinnast poolteist korda kallim. Praegu tükeldavad plokke saed ja nii jäävad nende küljed siledad. 80 aastat tagasi olid kivid aga krobelised. “Et saada originaalile sarnane kare pind, tuleb neid põletada,” ütleb Virkkunen.

Enamus sambast valmib Paeknas. Vaid võitleja bareljeefi ning tekstidega suurim blokk valmib Laagris Ars Monumentaali nn Urda küünis. Seal raiub Seaküla Simsoni pronksmudeli järgi bareljeefi kujur Aare Aljas. “Küünis valmis ka Eesti üks suuremaid kivikujusid ehk Jakob Hurda monument Tartus. Meie oleme valmistanud näiteks Tartu Tähtvere ja Kilingi-Nõmme vabadussõja monumendid. Samuti tegelesime Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali graniitosadega,” tutvustab Virkkunen.

Annetusi oodatakse veelgi

Kehra lahingu sammas valmis suvel 1940, kuid jäi avamata. Hiljem see hävitati. Ülesehituse plaane on peetud aastaid. Nüüd kinnitab Anija vallavanem Arvi Karotam, et mälestussammas saab lahingu 100. aastapäevaks taastatud. “Selle eest eelkõige suur tänu ligi 400 annetajale ja paljudele toetajatele. Mälestussamba taastamismaksumus on ligi 100 00 eurot,” ütleb Karotam.

Suurim toetaja on Anija vald ja seda ligi 50 000 euroga. Lisaks on tänaseks laekunud annetusi eraisikutelt, ettevõtetelt ja organisatsioonidelt kokku peaaegu 42 000 eurot. Riigi poolt on samba taastamise suurimad toetajad Eesti sõjamuuseum, kaitseliit ja erakonnad.

“Samba lõplikuks taastamiseks vajame veel 8000 eurot. Seetõttu pikendasime annetuste laekumise tähtaega 28. novembrini. Taastatud mälestussamba juurde tuleb tänutahvel, kus on kirjas kõigi annetanute nimed,” teatab vallavanem. Teavet annetuste tegemiseks vaata Anija valla kodulehel https://anija.kovtp.ee/.

Vabadussõja Kehra lahingu mälestussamba pidulik avamine toimub koos lahingu 100. aastapäeva üritustega pühapäeval, 6. jaanuaril kell 11. Karotam selgitab, et 4. jaanuaril saabub Kehra raudteejaama sõjamuuseumi eestvõttel taastatud soomusrong nr. 1. Vagunites oleva vabadussõja ajaloo väljapanekuga on kõigil huvilistel 4. ja 5. jaanuaril võimalik kohapeal tutvuda. Taastatud soomusrong liigub 6. jaanuari hommikul Lahinguväljale, kus toimub enne pidulikku avamist sõjamuuseumi korraldusel näidislahing.

“Avamisele ootame vabariigi juhtkonna esindajaid, meedia esindajaid ja inimesi, kes on samba taastamist toetanud. Pärast samba avamist liigub soomusrong Aegviitu,” ütleb Arvi Karotam.

VAATA GALERIID SAMBA VALMISTAMISEST PAEKNAS

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.