Saada vihje
Nutikas abi: silmjuhitav arvuti ja ülikerge ratastool (0)
Peatselt 25. sünnipäeva tähistav ettevõte Invaru OÜ on keskendunud liikumis-, hooldus-, põetus- ja taastuse abivahenditele. Et huvilised saaksid teada, mida pakutakse, korraldas ettevõte eelmisel nädalal esimese lahtiste uste päeva.

Uksed olid lahti Peetri alevikus Helgi teel asuvas Invaru peamajas. “Rahvast oli parasjagu nii palju, et saime kõikidele korraga näidata abivahendeid, ladu ja hooldustöökodasid. Põhiliselt pakume abivahendeid eraisikutele. Haiglad ja hooldekodud on meie tegevusest väike osa,” räägib Invaru juht Enn Leinuste.

Teenuste andmist ja tegevust alustati jaanuaris 1993. Selle tingis Leinuste sõnul vajadus otsida ja hankida pereliikmele kõikvõimalikke abivahendeid. “Tuli käia, vaadata, otsida ja konstrueerida.
Aastatel 1989-90 võeti puuetega laste vanemaid reisidele Soome ja Rootsi. Seal saime teada, kuidas on normaalses ühiskonnas asjad korraldatud. Seda alates nõustamisest kuni tehnilise varustatuseni,” meenutab Leinuste.

“See on viiekilone ratastool. Varem olid nendel alumiiniumraamid ja hiljem titaanraamid. Praegu on kasutusel süsinikkiud ning see annabki kerguse,” ütleb Enn Leinuste. Tooli saab hõlpsasti lahti võtta ning tõsta näiteks autoistmele. 

Siis tekkis ka küsimus – miks ei võiks uues Eestis taolist abistamisüsteemi olla. Kuidas seda aga luua? Võimalusi oli kaks: kas oodata riigi abi või ehitada kõik ise üles. Nii sündiski jaanuaris 1993 ettevõte Invaühingute Liidu juures. Sama aasta novembrist on Invaru omaette ettevõte.

“Alustasime kolme inimesega. Praegu on tööl üle 50 inimese. Esimese aasta käive umbes 12 000 eurot, mullu 3,6 miljonit eurot,” räägib Leinuste.

Pärast mitmeid rännakuid ning isegi kunagise Mõigu KEKi laos töötamist jõuti jaanuaris 2015 Peetri külla. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg rajas sinna uue hoone. “See projekteeriti ja ehitati vastavalt meie vajadustele. Mõtlesime läbi planeeringu, ruumiprogrammi, inva WCde ja liftide paigutuse, töökojad ning laod. Ei tea, et üürnikule oleks varem tema soovide järgi hoonet ehitatud,” rõõmustab mees.

Ratastool on kerge

Ettevõte keskendub põhiliselt liikumis- hooldus- ja taastusvahenditele. Praegu on võimalik laenutada näiteks tugi- ja käimisraame, ratastoole, potitoole ja põetusvoodeid. On olemas kargid ja kepid. Kokku on Leinuste sõnul neid vahendeid inimeste käes umbes 6500.

Suur osa on mähkmetel, mida tuuakse sisse Taanist. “Need on umbes pool meie tööst. Kuus müüme peaaegu 220 000 mähet ehk 2,5 haagisautotäit. Päevas teeb see umbes 10 000 mähet,“ räägib Leinuste. Kui Invaru OÜ pakub umbes veerand Eesti abivahenditest, siis mähkmete turuosa on umbes kolmandik.

Kõik abivahendid on Peetri külas asuvas kesklaos. Neid saab laenutada kahest Tallinna esindusest ehk Peterburi tee 14 A ja Mustamäe tee 6 B. Lisaks on esindused seitsmes maakonnas. Harjumaal eraldi esindust ei ole.

Invaru peahoones asuvad ka töökojad, kus uuendatakse ratastoole, voodeid, kõndimisvahendeid ja muud varustust. Leinuste sõnul pole abivajajal tarvis mure korral ise esindusse tulla. Piisab telefonikõnest või meilist ning tehnikud sõidavad ise kohale. Neil on kaasas varuosad ning väike remont saab tehtud kodus.

Ratastoolid käivad Invarus läbi aurupesu ning desinfitseerimise. 

“Kui vaja, toome ratastooli ka siia kohale. Sellele tehakse ülevaatus ja remont. Tagastatud toolid läbivad aurupesu ja keemilise puhastuse. On ka väike värvikoda, kus raame värvitakse. Päris uueks toole või voodeid ei tee, kuid mõistlik kaubanduslik välimus saab taastatud,” räägib Leinuste. Kõikidel asjade laenutamise hinna sees on ka remondi- ja hoolduskulud. Ratastooli üür on praegu 29 eurot kuus, millest abivajaja tasub 2.90. Hinna sees on ka remont kogu Eesti piires.

Uuem uudis Invarus on maailma kergeim aktiivratastool Panthera X, mida Eestis on kasutuses umbes paarkümmend. Selle raam ja muud osad on valmistatud süsinikkiududest ning tool kaalub viis kilo.

Juhi silmaga arvutit

Lisaks suurematele mehaanilistele ja elektrilistele abivahenditele on olemas ka väiksemad vidinad. Nii võib näha Invarus seadmeid nööpide kinnipanekuks, pesemiseks, söömiseks, tualettpaberi kasutamiseks ja muukski. Pakutakse ka terapeutide personaalset nõustamisteenust.

Vaieldamatu lemmik oli lahtiste uste päeval aga silmjälgimisseade, mis võimaldab arvutit kasutada vaid silmade abil. Kommunikatsiooni abivahenditehnik Ivar Ambos ütleb, et seadmega saab teha kõike, mida hiire ja ka klaviatuuriga. Kuid mitte sõrmede, vaid silmadega. Arvutil on seejuures vajalik Microsoft Windowsi tarkvara.

Silmjälgimiseade kinnitatakse ekraani alla ning ühendatakse juhtmega. Seadmes on saatja, mis saadab silma infrapuna kiire. “Sealt peegeldub see tagasi, kaamera püüab kiire kinni ja arvuti kasutab andmeid,” selgitab Ambos.

Silmaga jälgimise seade kinnitatakse ekraani alla ja ühendatakse arvutiga juhtmega. 

Samas on iga arvutikasutaja silmad, vikerkest ja pupillid erinevad. Et arvuti suudaks andmeid lugeda, on olemas seadistusprogrammid. Kui arvuti on seadistatud, tekib ekraanile paremal pool asuv menüü. Ekraanile saab kuvada ka klaviatuuri, mida siis silmade abil liigutatakse. “Abivahend ise maksab 2800 eurot ning sellest 90 protsenti hüvitatakse abivajajale. Seade töötab laua-, süle- ja tahvelarvutiga,” lisab Ambos. Kahjuks teatakse sellest suhteliselt vähe ning ning paari aastaga on vahendit kasutatud vast paarkümmend korda.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.