Saada vihje
“Minul oli tüdimus odavatest Hiina asjadest” (0)
“Kõigepealt tegime koos sõbrannaga ehteid. Hiljem tulid juba küünlad. Siin on need müügil 2 eurot tükk. Küünlad on suured, <a href=site sest peenikeste kuuse külge kinnitatavate küünalde valamiseks on vaja eraldi vorme,” räägib Marina Beljajeva. ” width=”200″ height=”300″ /> “Kõigepealt tegime koos sõbrannaga ehteid. Hiljem tulid juba küünlad. Siin on need müügil 2 eurot tükk. Küünlad on suured, sest peenikeste kuuse külge kinnitatavate küünalde valamiseks on vaja eraldi vorme,” räägib Marina Beljajeva. 
Raasiku valla käsitööhuviliste naiste loodud VildiVilla on paik, kus masstooodangule eelistatakse isevalatud küünlaid ja seepe, oma kätega õmmeldud riideid ning vilditud mütse. “Eks ta selline hobivärk on,” ütleb perenaine Aivi Hiibus.

VildiVillat pole raske üles leida. Tuleb vaid Tallinna-Aegviidu rongilt Aruküla peatuses maha astuda, kõndida paar sammu aleviku poole ning ühekorruseline maja ongi paremal tee servas näha. Vanemad elanikud ning külalised mäletavad seda kui kauplust, nooremad taarapunktina. Viimased aastad on hoones aga tegutsenud käsitöökauplus, kohvik ja mitmesuguste meisterdamiste töötuba.
Perenaine Aivi Hiibus ütleb, et kõiges on “süüdi” tema kirg viltimise ja vilttoodete vastu. Aga töö ja tooded ei mahtunud enam koju ära. “Otsisin siis Arukülast maja, kus saaks lemmiharrastustega tegelda. Ja leidsingi veidi õnnetu ja räämas endise taarapunkti raudtee kõrval,” räägib Hiibus. Hoone oli seisnud kümmekond aastat tühjana, aknad olid vineeridega kinni löödud, vesi ja kanalisatsioon puudus.

Polegi rongiga sõitnud?

Korrastamist alustati kolm aastat tagasi ning peatselt avati käsitööpool. Kohviku avamiseni jõuti veidike hiljem, sest toitlustamisega kaasnevad kõrged nõudmised ning ruumid peavad neile vastama. “Koht on rahvale armsaks saanud. Ikka tullakse siia, meenutakse veel vanu aegu ning sedagi, kus nurgas oli lihalett ja muud letid,” ütleb perenaine. Loomulikult võiks ostjaid ning kohvitajaid alati rohkem olla. Värsked küpsetised valmivad alati hommikul. Ning rongi ootamiseks tuulise ning lörtsise ilmaga on VildiVilla hea paik. Pirukale ja koogile lisaks saab süüa kuuma suppi ning juua teed.

“Eks ta selline hobivärk on. Kaks korda päevas teen Tallinnas raamatupidamistööd. Siin kohvikus käivad kord kuus koos kohalikud lionsid, ühe proovi kuus teeb ka meesteansambel Lüü-Türr. Palju on laste ning täiskasvanute töötubasid,” ütleb perenaine. Lisaks peetakse sünnipäevi ning muid tähtpaevi.
Kuidas villat veel tuntumaks teha? Aivi Hiibus pakub välja, et miks ei võiks näiteks pealinna firmad ja ettevõtted korraldada Arukülasse rongiga väljasõite. “Mõni Tallinna inimene pole võib-olla kunagi rongiga sõitnudki. Nüüd näeb asja ära,” muigab naine.

Riialanna valab küünlaid

Käsitöövalik on ruumides suur. Vildist mütsid, riided, ehted, keraamika, küünlad ja muu põnev kraam. Müügil on sojavahast küünlad ning seebid. Mõlemaid võib nimetada Eesti ja Läti segatoodeteks. Üks meister, Marina Beljajeva, elab samas lähedal, Kurgla külas. Teine meister on Aserist pärit Jelena Luštšenko, kes töötab praegu Riias. Kahe naise firma kannab nime Marlen Fabrics OÜ.

“Minul oli tüdimus odavatest hiina asjadest. Mõtlesin koos sõbrannaga, et peaks ise hakkama küünlaid, seepi ja ehteid tootma,” ütleb Beljajeva. Kõigepealt valmistati ehteid, millest osa on ka VildiVillas müügis. Seejärel jõuti küünalde valamiseni. Erinevalt laialt tuntud parafiinküünaldest ei sisalda Luštšenko valatud tilkagi naftatooteid. Tänu sellele on need ka keskkonnasõbralikud ega erita heitgaase.
“Põhiline tooraine on sojavaha, mida saab praegu tellida internetipoodidest. Vanasti oli Koplis ka kauplus, kus vaha müüdi. Aga tänaseks on see suletud,” ütleb Beljajeva. Küünlaid valab naine Riias. Neile lisab ta kas kohviube, lavendlit, roosi kroonlehti või mõnda muud hõrku lõhna andvat lisandit. Küünlatahid keerab naine ise.

Seebid palmirasvast

“Tegelikult on küünalde valmistamine lihtne,” lisab Hiibus. Ta räägib, kuidas ta koos lastega neid möödunud nädalavahetusel apelsini- ja mandariinikoortesse valas. “Kuumutad sojavaha 60 kraadini ja valad vormi,” õpetab ta. Lisab, et pani küünaldesse veidike kuivatatud jõhvikate puru, et need annaksid head lõhna.

Ka küünlavalamise jäägid saab hästi ära kasutada. Nendest valmistavad osavad naise lõhnatablette. “Sellise tableti paned näiteks riidekappi. Lõhn hoiab eemal koid ning muud kahjurid,” ütleb Beljajeva.
Kui veel rasvadest ning keetmisest rääkida, siis samas küünalderiiulis on ka mitmeid ökoseepe. Neid keedetakse õlidest ning loomulikult lisatakse seebikivi. Lisaks on seepides näiteks palmirasva, savi, vaarikat, mustikat, punast päevakübarat või mesilasvaha. On ka kitsepiimaseep ja kookosõliseep.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.