Saada vihje
Märtsiküüditamine: bürokraatliku plaaniga karistusoperatsioon (0)
Article title
Mullune märtsiküüditamise aastapäev Keilas asuva mälestuskivi juures.
70 aastat tagasi, 25. märtsi varahommikul alustas nõukogude võim Eestis teist massiküüditamist. See oli osa riikliku julgeoleku ministeeriumi operatsioonist “Priboi”. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast. Kokku saadeti Siberisse 20 702 inimest.

70 aastat hiljem vestles Harju Elu toimunu eel- ning järelloost Eesti Mälu Instituudi teaduri Meelis Saueauguga. “Uskumatu bürokraatia ning paberimajandus käis küüditamisega kaasas. Näiteks see, mitmes eksemplaris ja millised peavad olema aruanded, kus neid säilitada ja kes vastutab. Kõik oli peensusteni paika pandud,” ütleb Saueauk.

Suurim traagika on küüditamise juures see, et üle 20 700 inimese saadeti Siberisse igaveseks ajaks. Keegi ei aimanud ette, kuidas impeeriumi olud aastast 1953 ehk pärast diktaator Stalini surma muutuvad.
Harjumaa oli aastal 1949 praegusest märksa suurem. Rajoone polnud veel moodustatud ning maakonda kuulus ka suur osa tänasest Raplamaast.

“Staap oli Harju julgeolekus ning enne küüditamise algust koostati selleks plaan. Pärast järgnes ka tegevuse aruanne. Selle järgi selgub , et Harjus oli viis pealelaadimispunkti, kus küüditatavad raudteeešelonidele pandi. Paldiskisse toodi küüditatuid Saare-ja Hiiumaalt,” teab Saueauk.

Harjumaal veeti Saku-Rapla-Käru joonest ida poole jäävate toonaste valdade küüditatud pealelaadimispunkti Kehrasse., kus raudteel seisis ešelon nr. 92304.

Lääne-Harju ning Lääne-Rapla küüditatud koondati pealelaadimispunkti Keila raudteejaama paigutamiseks ešeloni nr. 92307. Lisaks oli veel Ülemistes kaks koondumiskohta, kuhu harjulasi sattus vähe.

Kevadkülvi sildi all

Kogu logistikat ning operatsiooni korraldas Nõmmel asunud MGB maakonnaosakonna operatiivstaap, mida juhtisid NLi julgeolekuvolinik Eduard Neelus Tallinnast ja maakonna osakonna ülem polkovnik Tarakanov. Staap sai ülesande koostada 15. märtsiks ka vastavad plaanid. Küüditamise ettevalmistus käis toona juba täie hooga.

“Harjumaalt plaaniti küüditada 700 perekonda. Igas peres oli arvestuslik liikmete arv kolm. Seega tuli küüditada umbes 2100 inimest. Nendest 300 peret Kehra jaama ja 400 Keila jaama kaudu. 206 peret oli reservis. Kokku tehti koos reserviga kindlaks 2769 perekonnaliiget,” loetleb Saueauk arve.

Haruldane jäädvustus märtsist 1949 küüditamisešelonist Keila raudteejaama haruteel. Autor Keila fotograaf ning kultuuritegelane Gustav Kulp. Harjumaa muuseumi fotokogu 

Operatsiooniks läks üle Harjumaa vaja 2100 inimest. “Nad olid julgeolekutöötajad, sisevägede sõdurid, hävituspataljonlased ja veel nn kohalik aktiiv. Ehk siis kohalikud nõukogude võimu abilised,” räägib teadur.

Transpordina oli nähtud ette 208 veoautot ning veel kohapealne hobutransport. Lisaks oli küüditajatel tarvis raadiojaamu, et pidada omavahel sidet. Kardeti metsavendi ja eriti Osvald Raadiku grupi tegevust.
“Kohalik aktiiv koondati vallakeskustesse. Neile öeldi alguses, et hakatakse arutama kevadkülvi küsimusi. Igas väikses operatiivgrupis oli tosin inimest ning nad pidid küüditama neli perekonda,” võtab Saueauk õõvastava plaani kokku.

Komsorg läks metsavennaks

Tulemustest koostati samuti väga põhjalikud ettekanded ja aruanded. Numbritest selgub, et operatsioonist võttis Harjumaal osa 1823 küüditajat. Samuti 217 autot ehk kogu maakonna autoreserv. “Need koguti kokku täitevkomiteede kaudu. Öeldi, et autoinspektsiooni liinis toimub veokite kokkukogumine ja ülevaatus,” teab Saueauk.

Samuti pandi täpselt kirja, mida leiti ja mis juhtus küüditamise järgsetes majapidamiste läbiotsimistes. “ Raikküla vallas leiti kapist metsavend Vambola Oras ehk USAs elanud professor Ants Orase sugulane. Tõdva vallas tabati metsavend Endel Mäe. Ta oli kunagi Tõdva valla täitevkomitee aseesimees ja komsorg. Kuid siis poolt vahetanud ja metsa läinud. Kuulus ka Raadiku juhitud gruppi,” ütleb teadur.

Suurte plaanide tegemisega pandi aga mõne arvuga mööda. “Harjus oli plaan küüditada 700 peret ehk 2100 inimest. Peresid saadi kokku 730, kuid inimesi 1891. Neist mehi 426, naisi 947 ja lapsi 518,” ütleb Saueauk.

Kuigi kogu küüditamine võeti ette laiemalt kulakute kui klassi likvideerimiseks, oli kulakute peresid ometi vähe. Harjus vaid 221 peret. Ülejäänud pered olid Nõukogude võimu jaoks nn natsionalistid, metsavendade aitajad ja muu võimule ohtlik element.

TEAVE: Harjulased Krasnojarski ja Novosibriski kandis
• Kogu küüditamine lõppes 29. märtsil. Kehrast asus rong teele 27. märtsil ning jõudis 10. aprillil välja Abakani jaama Krasnojarski krais. Keila rong alustas oma sõitu 29. märtsil ning jõudis 13. aprillil Novosibirski lähevadele Tšerepanovo jaama.
• Igaveseks Siberisse saadetud ei pidanud õnneks seda saatust nägema, sest pärast Jossif Stalini surma ehk 1953–54 muutusid poliitilised olud tunduvalt vabamateks. “Vabastamine toimus mitme asutuse kaudu. Nn kulakute puhul oli otsustaja ENSV ministrite nõukogu vastav komisjon. Nende kompetentsi kuulusid näiteks see, kas vabastatu tohib üldse Eestisse naaseda,” seletab Saueauk.
• Kui Siberist naasnu lubati ENSVsse elama, siis ei tohtinud ta esialgu valida elupaika Tallinnasse, endisse elukohta ja piiritsooni. Peale selle vabastasid inimesi ENSV ülemnõukogu komisjon, ülemkohus ja muud instantsid. Aastal 1958 võeti vastu üleliiduline otsus vabastada asumiselt kõik kulakud. 1960ndate alguseks olid kõik märtsiküüditatud asumiselt vabastatud.

Mitmes kohas meenutakse küüditamist
• 24. märtsil kell 13.30 mälestatakse küüditatuid Kehra muuseumi vahetus läheduses oleva mälestuskivi juures. Järgneb kunstirühmituse SLED näituse “Lapsepõlv Siberis” avamine.
• 25. märtsi keskpäeval algab Paldiski raudteejaamas märtsiküüditamise ohvirite mälestusteenistus ning avatakse välinäitus “Mäed on kaugel, meri kaugemalgi veel”.
• Keilas meenutatakse küüditamist ning selle ohvreid 25. märtsil kell 13 raudteejaama kõrval mälestuskivi juures.
• Samal päeval algusega kell 16 toimub Maarjamäel märtsiküüditamise mälestuspäev. Tseremoonial kõnelevad president Kersti Kaljulaid, justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste, Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Henri Zibo ning kirjanik ja luuletaja Leelo Tungal. Avatakse neli uut mälestustahvlit represseeritute nimedega.
• Kiili raamatukogus algab 30. märtsi keskpäeval koosolek teemal “Kaduvad mälestused”. Ilmub ka Tõdva vallast küüditatute meenutuste kogumik.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.