Saada vihje
Malaisia palmiõli Paldiski kaudu Venemaale (0)
Tallinn on ilus linn ja Eesti imeilus maa. Suhted, mis eestlastel on oma idanaabriga, pole üldse nii ilusad – mõlemalt poolt on palju mittemõistmist, solvumist, viha. Ometigi see ei peaks nii olema, kõneles Brasiiliast Tallinnase kolinud venelanna Sveta Colin.

Paldiskis Lõunasadama lähedal paiknevasse transiitäriga tegelevas ettevõttesse Baltic Oil Service OÜ saabus esimene tanker palmiõliga. Plaanis on avada transiidivärav Malaisiast, Indoneesiast ja teistest lõuanamaadest läbi Eesti Venemaale.

Uue transiidiäri perspektiive käisid läinud teisipäeval uurimas Brasiilia suursaadik Roberto Colin koos abikaasa Sveta Coliniga ja Brasiilia saatkonna kaubandusnõunik. Neid saatsid Paldiski linnapea Tiit Peedu ja tulevase Lääne-Harju valla moodustamise üks eestvedajaid Andrei Dvorjaninov. Külalistele jagas seletusi ettevõtte Baltic Oil Service tegevjuht Mihkel Kapp.

Tegevjuhi kinnitusel toimub palmiõli vedu läbi Eesti sadamate esmakordselt, aga ta näeb selle transpordis suurt perspektiivi. Palmiõli kasutatakse kui väga kvaliteetset ja tervislikku õli nii kulinaarias kui kosmeetikatööstuses.

Venemaa, aga miks mitte ka teiste Ida-Euroopa riikide turg on Eesti mõistes piiramatu. Ja Baltic Oil Service`l võimsust jagub: aastas võidakse käidelda 100 000–150 000 tonni palmiõli. Et üks tsisternvagun mahutab 55 tonni õli, võiks Paldiskist Venemaale või mujale vurada 2000 vagunit ehk 50 keskmist rongitäit seda väärt toorainet, igal nädalal üks. Ennekõike peab Paldiski tooraine transiidil konkureerima Rotterdami, Amsterdami ja teiste Hollandi suursadamatega, kinnitas Mihkel Kapp.

Miks venelased ei suuda?

Miks ei veeta palmiõli otse Venemaa sadamatesse Ust-Lugal, oli kuulajate loomulik küsimus.
Venelastel pole vastavat taristut, nad ei suuda võtta vastu selliseid koguseid sellise iseloomuga kaupa. Ust-Luga ei võta ka talvel vastu raskesti käideldavaid kaupu. Terminalis puuduvad vastavad tehnoloogilised lahendused.

Jutule lisaks näitas ettevõtte juht külalistele palmiõliga täidetud pudelit. Õli pudelis oli hangunud. Palmiõli on ainus taimeõli, mille küllastunud ja küllastumata rasvhapete suhe on 50:50 ning seetõttu on see toatemperatuuril pooltahkunud. Sellepärast nõuabki palmiõli käitlemine eriseadmeid. „Kuna aga Baltic Oil Service tegeles varem biokütustega, siis on Paldiskis vastavad seadmed olemas,“ selgitas Mihkel Kapp.
„Kas palmiõlist saab Eesti transiidiäri hiilguse taastaja, seda peaks näitama lähitulevik,“ oli Mihkel Kapp entusiastlik.

„Meie tulime saatkonnast siia uurima võimalusi, mida Paldiski sadamad pakuvad,“ kõneles saatjaile Brasiilia suursaadik Roberto Colin. Brasiilia on üks maailma suurimaid sojaõli tootjaid. „Miks mitte sojaõli analoogselt palmiõliga vedada läbi Paldiski kas või Hiinasse,“ arvas suursaadik. „Tahan veenda Brasiilia ärimehi, et Eesti sadamad on usaldusväärsed transiidipartnerid, samuti on Eesti paik, kuhu võib julgesti investeerida.“

Läbi Brasiilia Eestisse

Sveta Colin, rahvuselt venelanna, pärit Peterburi lähedalt, tutvus Roberto Coliniga pedagoogika õpingute aegu Peteburis, kus Roberto Colin töötas Brasiilia saatkonna diplomaatilise sekretärina. Peale mõningast tutvust brasiillane ja venelanna abiellusid ja peale tööaja lõppu Peterburis kolis diplomaatiline baar Brasiiliasse, kus elati viis aastat. Siis asusid Sveta ja Roberto diplomaatilisi kohustusi täitma Põhja-Koreas, kus elati samuti viis aastat.

„Elu seal lihtne polnud, isegi diplomaatilise passiga mitte. Tuli rangelt jälgida riigi igasugusid kirjutatud ja kirjutamata seadusi,“ meenutab naine tagantjärele.

Nüüd on Roberto ja Sveta Colin elanud täpselt aasta Tallinnas. „Ilus linn on Tallinn ja Eesti on imeilus maa. Rahulik, võrreldes paljude teiste paikadega maailmas. Ainult suhted idanaabriga võiksid sõbralikumad olla,“ räägib Sveta Colin.

Diplomaadi abikaasa lubab teha kõik temast oleneva, et Eesti-Vene suhted normaliseeruksid. Ka transiidiäris.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.