Saada vihje
Maasikatalunik: “Kui kliendi leiab lihtsalt, siis töölist ei leia” (0)
Kiili vallas Paekna külas Jõeääre talu pidav Jaanika Aruaas jõudis oma kutsumuseni kahe aasta eest, kui laskis istutada 10 000 Polka maasikataime. Eelmisel aastal lisandusid veel 20 000 taime, sortideks Polka, Sonata ja Asia.

“Esimene aasta oli saaki väga vähe, mõnisada kilo. Jube õnnelikud olime. Enamiku müüsime maha Jüri taluturul,” naerab Jaanika, kellel on maasikaäris toeks abikaasa Peep Mändma.

“Teisel aastal tuli hallitus sisse. Siis oli küll juba nutt kurgus, et kas tõesti nii raske see ongi, aga me ei jätnud jonni. Mõned tonnid maasikaid saime,” meenutab naine. Neid müüdi Kiili Maxima juures, mitmed Rae ja Saku valla inimesed käisid marjadel Jõeääre talus ise järel.

Visa rohimine

Tänavuseks saagiks prognoosib Jaanika viis tonni. “Kindlasti laieneme, aga mis on kõige suurem mure – kui kliendi leiab lihtsalt, siis töölist ei leia, kes tuleks rohima, korjama. Neid otsi siinkandis tikutulega taga,” ütleb ta.

54 maasikapeenart laiuvad pooleteisel hektaril. Marjad, aga ka umbrohi, suruvad end läbi peenraid katva musta kile. Rohijaid on hetkel üksainus – Iirika Thomson. “Kõik, mis ei ole maasikas, tuleb ära võtta,” muigab ta.

Iirika tööpäev kestab hommiku kaheksast pärastlõunal kella kolmeni. Selle ajaga saab ta puhtaks ühe sajameetrise peenra. “Kuidas kunagi. Ta ei ole orjapidaja,” arvab Iirika oma ülemuse kohta.

Lopsakas võilill maasikapeenras. 

“Eelmine nädal oli niisugune tappev palavus. Siis ei jaksanud olla tervet pikka päeva. Kui kraadiklaas oli päikese käes, näitas 40 kraadi. Ma mõtlesin, et näen valesti, otsisin prillid ja vaatasin, et ongi,” meenutab Iirika.

Varasemalt poemüüjana töötanud naine teeb rohijatööd esimest aastat. “Ma olin töötukassas arvel ja Jaanika siis leidis mu sealt,” räägib Iirika. “Taimed on head, nad ei õienda. Kaubanduses valab iga ostja oma paha tuju teenindaja peale välja.”

Lisaks rohimisele tuleb maasikaid väetada Minervaga – kümme kilo peenra kohta. Jõeääre talu peenarde all looklevad kastmisvoolikud, mis saavad vee lähedal paiknevast tiigist – 6000 liitrit päevas.

1309 tonni

Eelmisel aastal taotles Eestis ühtset pindalatoetust aedmaasika kasvatamiseks 588 maasikakasvatajat 531 hektarile. Taotlejatest 19 oli Harjumaalt, kes soovisid toetust 17,4 hektarile.

Eesti eelmise aasta maasikasaagiks põllumajanduslikes majapidamistes kujunes kokku 1089 tonni. Harjumaa andis sellest tagasihoidlikud 17 tonni.

Kui lisada põllumajanduslike majapidamiste toodangule veel koduaedades kasvatatavad 220 tonni, saame Eesti mulluseks maasikatoodanguks 1309 tonni.

Sellegipoolest kattis kohalike kasvatajate mari vaid 46 protsenti Eestis tarbitavast värskest maasikast. Täiendavad 1560 tonni tuli importida.

Milline on olukord? “Praegu on turul Kreeka maasikas, hiljem Poola, Leedu ja Läti,” selgitab Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin.

Siiski võib tähelepanelik poodleja leida ka kübeke kohalikku maasikat. “Esimesed on juba valminud Lõuna-Eestis Mustangi talus,” lisab Strastin. “Suurem kogus peaks valmima Tartumaal Aran PM OÜ tunnelites.”

Tänavused Harjumaa maasikad jõuavad turule ja poodesse eeldatavasti juuni keskpaiku.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.