Saada vihje
Maardu ei saa kõiki pagulasi (0)
Kolmapäeval lõppes siseministeeriumis kahe ministri suvetuur, viagra buy millel teavitati Eestimaa omavalitsusjuhte meid ootavatest pagulasprobleemidest. Kohtumisel Harjumaa omavalitsusjuhidega.

„Kunagi ei tea, doctor millal võime sattuda samasugusesse olukorda nagu Kreeka ja Itaalia täna – pagulashordid tulvavad Lõuna–Euroopasse. Kes julgeb kinnitada, pills et lähiajal Ukraina põgenikud Eestisse ei tulva? Ja siis vajame meie abi nendega toimetulemisel.
Pagulased ei tule Eestisse ükskõik kust, vaid ainult kontrollitud pagulaslaagritest Kreekas ja Itaalias.“ Nii kõnelesid siseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna omavalitsusjuhtide rahustamiseks. Mõlema ministri kinnitusel otsuatakse omavalitsustega ühiselt, kuhu pagulased paigutada. Elada saavad nad ikkagi seal, kus kohalikud elanikud sellega soostuvad.
„Meil tekib järjest enam kogukondi, kes on valmis erisustega tegelema, sõjapõgenikest pagulasi oma hulka võtma,“ kõneles kohtumist modelleerinud Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Anneli Kana.

Põhiprobleemiks on keel

Põhilisteks probleemideks pidasid omavalitsusjuhid ikkagi keeleküsimust – mis keeles hakkame tulijatega rääkima haridusküsimusest ja tööhõivest. Et ei tekiks mõnes linnas slumme, kus abirahast elavad töötud võõramaalased ja –usulised.
„Meil on kokkulepe, et meie esindajad võivad sõita laagrisse tutvuma põgenike toimikutega. Meie esitame omad soovid ja sealsed ametnikud esitavad jällegi meile enim sobivad võimalused. Ükski pagulane ilma dokumentideta ja sõrmejälgi andmata Eestisse ei pääse,“ kinnitas Pevkur.
„Seni toiminud Süüria haridussüsteemi peetakse väga heaks. Nii et reeglina valdavad Süüriast tulnud põgenikud kahte keelt, lisaks emakeelele ka ingliskeelt. Pealegi õpivad lapsed kiiresti ka võõrkeele ära,“ täiendas Tsahkna. „Mitte meie ei pea õppima selgeks araabia keelt, vaid nemad ikka eesti keele. Juba praegu räägivad paljud ka vene keelt. Suurimaks õnnetuseks on muidugi need, kes ei räägi ühtegi keelt peale araabia keele.“ Ministri sõnul üritatakse nende saabumist vältida.

Mis saab tulevikus?

Kindlasti on kõigile suurimaks hirmuks aga see, kas ei ava me esimeste pagulaste vastuvõtmisega Pandora laegast, nii nagu rootslased pool sajandit tagasi. Nüüd on sel Põhjamaal asüülitaotlejatega probleeme rohkem kui küll.
„Ühest küljest on kokku lepitud põgenike arvus, mis riikide vahel laiali jaotatakse, teiselt poolt hoogustub võitlus inimsmuugeldajatega, hävitatakse nende võrgustikku ja laevu. Inimkaubandus kui suur äri peab lõppema. Aga selge see, et enne, kui maailmas stabiilsus ei valitse, ei lakka ka pagulasprobleemid,“ kõneles Pevkur.
„Eesti eelistuseks on ikkagi perekonnad – isa, ema, lapsed,“ täiendas Tsahkna.
„Kui keegi tuleb aga kolme naise ja lastega?“ taheti teada.
„Eestis tuleb elada Eesti seaduste järgi ja siin mitmenaisepidamist ei tunta,“ ütles minister.
„Kui aga Maardu tahab saada kõik pagulased endale, kas riik aitaks meil kortereid remontida?“ tahtis teada Maardu abilinnapea Vladimir Arhipov.
„Iga pagulasega kaasneb 6000 eurot, aga Maardu linnale me kõiki pagulasi ei anna,“ oli Pevkur resoluutne.
„Ühiselt otsustame, kuhu pagulased elama asuvad,“ lõpetas Tsahkna.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.