Saada vihje
Maardu Ahvenal jäi saak kasinaks (0)
Article title
Noorim osavõtja oli 5-aastane Martina Menšikova, kes tuli jääle isa Aleksanderi ja ema Mariaga.
23. veebruaril peeti 20. korda talvist kalapüügivõistlust Maardu järvel. Stardipauk anti hommikul kell kümme, püügiks oli aega kolm tundi. Peavõit tuli tänavu kõigest 980 grammiga, sest järv on hapnikuvaene ja madala veetasemega.

Võistluse peakorraldaja Hanno Kask andis teada, et iga osavõtja tohib korraga püüda vaid ühest august ja ühe õngega, nii loomse kui taimse söödaga. Püügina läksid arvesse ahvenad, särjed ja karpkalad, kuid mitte haug. Konkurentidega tuli hoida vähemalt kümnemeetrist vahet.

“Meil on osavõtjateks 55 meest, neli noort ja kolm naist. Nende hulgas on kümme Maardu elanikku tulnud kalapüüki proovima. See on keskmine tulemus selle suhteliselt kehva ilma kohta,” rääkis Kase abiline Raimo Kummer.

“Temperatuur jääb nulli ja ühe kraadi tuuri. Ilma teeb kehvaks kõva tuul, mis tekitab tuulekülma. Tuul puhub praegu 11 meetrit sekundis ja puhangud on 14 meetrit sekundis. Kui sa oled rahvakalamees, siis ta jahutab sind nii hullusti maha,” kurtis Kummer.

Püügiks valmistuvate võistlejate vahel jalutas Maardu linnapea Vladimir Arhipov, kes laskis hea maitsta lõhesupil. “Ma olen kala püüdnud 15 aastat, ma praegu puhkan,” ütles ta Harju Elule. “Minu enda lemmikpüügikoht on Hiiumaal Hellamaa rannas. Lemmikkala on angerjas, sest tal ei ole konte sees,” üllatas linnapea.

Nullimehed ja -naised

Jää paksuseks järvel oli 20 sentimeetrit. Vanima kalamehena läks jääle 85-aastane Boris Troškin Maardust, noorimana 5-aastane Martina Menšikova Tallinnast. Võistlejaid tiivustas peaauhinnaks lubatud Tohatsu paadimootor, mille oli välja pannud Maardu linnavalitsus.

VAATA GALERIID MAARDI AHVENALT SIIT

Troškin kahtles küll, et kas ta ikka see kõige vanem kalamees on. “Võib-olla on vanemaid,” ütles ta Harju Elule. “Käin siin võistlustel iga aasta.” Oma saagi suuruse kohta tunnistes ta naerdes: “Mitte ühtegi.”
5-aastane Martina oli jääl isa Aleksanderi ja ema Mariaga. “Me tulime siia rõõmustama,” ütles Martina. Sarnaselt vanimale jäi ka noorim osavõtja püügiga nulli peale, ehkki ta isa sai käe valgeks.

Võistluse peakorraldaja Hanno Kask, paadimootori võitnud Valeri Geok ja Maardu linnapea Vladimir Arhipov autasustamistseremoonial. 

“See on meeldiv stressivaba koht, kus ei pea mõtlema tööle, lastele ja kõigele muule,” arvas Kristi Salamaa Tallinnast. Oma kaks last oli ta jätnud pealinna, et järvel õngega õnne proovida. “See on lihtsalt hea päev värskes õhus.” Temalgi ei õnnestunu kala kätte saada.

Kui püügi järel numbreid kokku löödi, selgus, et Maardu järvel olid nulli peale jäänud või tulemust teada andmata lahkunud tervelt 35 võistlejat 62-st ehk selgelt üle poole.

Võit Mustamäele

“Maardu järv on minu kodule nii lähedal, kõigest kuusteist kilomeetrit. Päris mitu korda olen Maardu Ahvena esikolmikus olnud,” kiitis Aruküla elanik Marko Abram. Sedapuhku jäi ta 450 grammiga kaheksandaks.
Lõuna-Eestist pärit Mati Banhard rebis ennast 920 grammiga kolmandaks. “Püüan sääsevastsega. See on kala loomulik toit veekogudes,” rääkis ta.

Maardu Ahven 2019 peavõidu pälvis 980 grammiga Mustamäel elav pensionär Valeri Geok. Õnn naeratas talle ka suurima kala kategooriast. Selleks osutus mehe konksu otsa jäänud 90-grammine uimeline.
Enne pensioneerumist töötas Geok Tallinna masinaehitustehases. “Oi, ma alustasin kalapüügiga juba nooruses. Ma olin siis ilmselt 13-14-aastane,” rääkis ta maakonnalehele.

Suurimaks võistluse käigus püütud kalaks osutus see 90-grammine. 

“Ma käin kala püüdmas iga nädal, nii suvel kui talvel. Varasematel aegadel me sõitsime Virtsu lähedale Pivarootsi külla, kus oli kalastusbaas. Seal püüsime. Aga nüüd käin ma Soodla veehoidla peal,” ütles Geok.

Mis on aga mehe lemmikkala? “Ma püüan meelsasti haugi,” rääkis Geok.

Maardu Ahvena võistlusel osales Geok juba viiendat korda. “Eelmisel aastal sain kolmanda kohta,” meenutas ta. Mida mees hommikul võistlusele tulles mõtles? “Mitte midagi ei mõelnud. Tulin siia tuttavatega kokku saama,” naeris ta.

Mida Geok Tohatsu paadimootriga ikkagi teeb? “Mul on paat juba olemas. Nüüd saab sellest mootorpaat. Aga võib-olla ostan mootori jaoks uue paadi,” jättis mees otsad lahtiseks.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.