Saada vihje
Loksa laevatehase teine elu (0)
Koostöö heaks löövad käed Marsalis Metall juhatuse liige Erich Reimets (vasakul) ja Loksa linnapea Värner Lootsmann. Meremaaliga on tulnud õnnitlema Marsalise koostööpartner Roman Petakov.Koostöö heaks löövad käed Marsalis Metall juhatuse liige Erich Reimets (vasakul) ja Loksa linnapea Värner Lootsmann. Meremaaliga on tulnud õnnitlema Marsalise koostööpartner Roman Petakov. 
Läinud reedel, 27. mail, oli vana kuulsa Loksa Laevaremonditehase parkla jälle autosid täis. Ja tehase pääslas elav järjekord. Nagu oleks tehas taas täie võimsusega käivitunud ja inimesed tööle rutanud.

Tegelikult tuli pääslast läbi pääsenul tööpaika jõudmiseks läbida mitu tohutut, tühjana seisvat metallhalli. Ja alles viimases, kõige merepoolsemas, üsna kai lähedal, oodati tulijaid. Vahuveini ja üllatustega.

„Täna me tehase väravas linti läbi lõikama ei hakanud, sest me ei ava seda väärika ajalooga tehast. Küll tahame anda talle uue hingamise,“ kõneles pea 300 kohaletulnule Marek Tobi, Marsalis Metall tootmisjuht.
Tehase kuulsat ajalugu meenutas firma peaenergeetik Haivo Laulik: „Olen siin Loksal sündinud ja koolis käinud, mu isa oli üks 1200 töölisest, kes siin nõukogude ajal laevaremonditehases töötas. Hara lahes katsetati Leningradis valmistatud võimsaid sõjalaevu, ka Vene sõjalaevastiku lipulaev, aatomristleja Pjotr Veliki käis oma katsetustel just siin,“ meenutas Laulik Hara lahe miliaarset ajalugu.

Taanlased viis masu

Nõukogude riigi lagunedes ostsid laevatehase taanlased, valmistasid siin kohalike oskustööliste abiga võimsate ookeanilaevade keredetailid, mis siis juba Taanis kokku pandi, seadmetega varustati ja maailmameredele seilama saadeti. Tehasehooned ehitati siis ka põhjalikult ümber, varustati moodsaima metallitöötlemistehnikaga. Taanlaste aegu töötas tehases 700 inimest.

Kui majanduskriis 2010. aastal taanlased ära viis, jäid tehasehooned tühjaks, oli küll üksikuid üritajaid, aga 70 000-ruutmeetrisest katusealusest pinnast täitsid nad vaid tühise osa.
„Meil on plaanis tootmist arendada, 37 000 ruutmeetril, võtta tööle kuni 300 töötajat. Eelistame loomulikult kohalikke, aga oleme mõelnud ka tehasebussi käimapanemisele Tallinnast,“ kõneles Marsalis Metall juhatuse liige Erich Reimets.

Toodang juba müüdud

Siis paluti kokkutulnud vastsündinut vaatama. Kaarhallis asuvas valuvormis ta lamaski: suuruseks ehk 3×4 meetrit, kaaluks mõni tonn. Betoonplokk.

„Selle aasta toodang on meil juba ette maha müüdud, ostjateks Rootsi ehitusfirmad,“ kõneles Reimets.
Ka seni tühjalt seisvad sadamakaid ja töötud sadamakraanad saavad varsti jälle tööd – siis kui hakatakse ka meritsi kaupa eksportima. Enamuses ikka seina ja põrandapaneele. Aga valmis ollakse ka eritellimuslike detailide valmistamiseks.

Õhtu lõpetati mootorratturite ja autosportlaste trikisõitudega. Nagu ühele rasketehnikat tootvale firmale kohane. Lõpuks sai sõna Metsatöll.

Marsalis ja Loksa tehas
• 2009. aastal asutatud Marsalis Metall OÜ tegeleb metallkonstruktsioonide tootmisega. 99% toodangust eksporditakse.
• Marsalise tootmisüksustes Baltikumis ja Skandinaavias on töötajaid kokku 380.
• Firma ostis Loksa laevatehase pärast põhjalikku analüüsi ja turu-uuringut. Müügitehing sõlmiti 15. märtsil.
• Loksal alustab tegevust uue firmana Marsalis Element OÜ. See hakkab tootma raudbetoonelemente ja kaubabetooni. Esimese töönädalaga saadeti tellijatele 15 autokoormat betoonpaneele.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.