Saada vihje
Loksa kool, suurim tõusja (0)
Article title
Loksa kool.
Loksa gümnaasium tegi aasta Harju koolidest suurima tõusu, jõudes eksamitulemustega Eesti edetabelis 28. kohale mulluse 59. asemel. Milles peitub väikese kooli tubli tulemus, rääkis direktor Õnnela Tedrekin.

Kui palju jälgite koolide riigieksamite edetabeleid ning kas neis on lõplik tõde?

Juba aastaid on räägitud sellest, et nende koostamine ei anna koolidest tegelikku ülevaadet. Selge on see, et ees on valitud õpilastega koolid ja nad ongi tublid. Kõik koolid ei saa sellist valikut endale lubada, sest kõik lapsed peavad ju saama siiski harituks.

Mina ei jälgi koolide riigieksamite edetabeleid hasartselt, kuid pilgu viskan paratamatult peale. Vaatan vaid, et ega meie kooli tublidele õpetajatele pole väga liiga tehtud. Need edetabelid näitavad ju vaid ühe päeva sooritust, ühe päeva õnnestumist või ka ebaõnnestumist.

Küll aga olen kindel, et Loksa kool on sisuliselt tugev ja hooliv kool, olgu edetabelis või viiekümnendal kohal. Loomulikult on meeldiv näha, et oleme esirinnas: õpetajad tunnevad rõõmu nii oma tööst kui ka õpilaste saavutustest. Meil oli sel aastal tosin lõpetajat.

Miks on Loksa mõnel aastal viiendas või kuuendas kümnes? Tänavu on Loksa Harju koolidest suurim tõusja. Puhtalt maakonna koolidest olete viiendal kohal.

Ühes koolis võivad olla keskpärased eksamitulemused, sest sealsete õpilaste algsed teadmised aines olid nõrgemad. Kuid neid on tegelikult väga hästi edasi aidatud. Teises koolis, kus on ilusad eksamitulemused, on töötatud väga võimekate õpilastega ja kooli panus nii suur ei pruugigi olla. Eksamitulemused sõltuvad paljudest asjadest. Sellest, mida kool õpilaste heaks ära teeb, avaldub eksamitulemustes ainult osa. Ja mitte kõige suurem osa.

Õpetajate tase on ühtlane. Pigem puudutab edetabeli kohta õpilaste arv ja nende motiveeritus. Kuigi ka kuuekümnes koht on hea koht. Vahed koolide vahel on ju imepisikesed. Koolis peaks rohkem keskenduma õpitulemustele, mitte edetabelitele.

Kakskeelne õpikeskond rikastab kindlasti meid kõiki. Kuid kui muu kodukeelega õpilane õpib eesti keeles, siis tema sooritused pingelistes situatsioonides on raskendatud. Peame tõdema, et õpilane ei pruugi kõigest aru saada ega pruugi osata end nõutud määral väljendada.
Meil oli hea aasta, õpilased olid motiveeritud ning püüdlikud, valmis õpetajatelt teadmisi vastu võtma.

Mida arvata teises sajas asuvatest Harju koolide tulemustest?

Iga kool toimetab kindlasti oma parema äranägemise järgi. Aga kui õpilasi ei valita, vaid antakse haridust ka neile, kes eliitkoolidesse ei pürgi, siis pole ka tulemused igal aastal ühesugused. Reaalselt mõjutavad kohta edetabelis mitmed tegurid: näiteks, kui lõpetajaid on 12, siis iga ebaõnnestumine nihutab kooli edetabelis allapoole, kui aga õpilasi on 100, siis ühe ebaõnnestumine nii palju ei mõjuta.

Oluline on, kas keskendume eksamitulemustele või õpitulemustele. Õpitulemused on siiski olulisemad. Eksam näitab soorituse tulemust antud hetkel, mitte kooli head või halba mainet ja aastad ei ole vennad.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.