Saada vihje
Lauritsast lauritsani ehk Kuusalu suurjuubel peatselt tulekul (0)
Article title
Kuusalu kihelkonnakirik ning juubelilaulupeo tule tervitamine tänavu 2. juulil. FOTO: Allar Viivik
10. augusti lauritsapäevaga algab Kuusalus asula 800. tähtpäeva tähistamine. Kahel päeval tehakse muuhulgas muusikaline kummardus kihelkonna suurkujudele ehk Hugo Lepnurmele ja Veljo Tormisele, peetakse konverentse ning ka kohvikutepäeva.

“See on valla kõige tähtsam püha ning ka sümbolpüha. Sest kihelkonnakirik on pühitsetud Laurentsiusele,” ütleb Kuusalu Veljo Tormise kultuuriseltsi juht ning rahvamaja perenaine Ulvi Rand. Seekord saab lauritsapäeva tähistada kolmel päeval, ehk lisaks 10. augustile ka reedel ning pühapäeval.

Et tänavu möödub 800 aastat paljude Põhja-Eesti külade ristimisest, siis saab nädalavahetusel alguse ka Kuusalu juubeliaasta. 1219. oli tänane alevik 25 adramaaga Kusala küla.

Juba 9. augusti õhtul esineb kihelkonnakirikus ansambel “Heinavanker”. Laupäev algab arhailise meestelaulu seltsi “LÜÜ-TÜRR” esinemisega kell 11 lauritsakivi juures. Keskpäeval on kalmistul vabadussõja monumendi juures meenutushetk. Pärast seda liiguvad kohalikud ja külalised rongkäigus läbi aleviku palliplatsile, kus toimub pidustuste põhikava. “Laat, mitmed kontserdid, õnneloos, harrastusteatri Kehra Nukk etendus lastele,” loetleb Ulvi Rand. “Lisaks on alevikus kohvikutepäev ning muudki huvitavat.” Kohal on ka Kuusalu sõbrad Gruusiast, Kurjaani linnast. Kahe omavalitsuse sõprussidemed sõlmiti mullu.

Kummardus oreliprofessorile

“Õhtusel kontserdil esinevad kolm muusikut Iirimaalt. Kell 17 antakse start 30. lauritsapäeva jooksule, mille pikkus on 5,2 kilomeetrit. Lastele on loomulikult distants lühem,” lisab Rand.
Et sündmusi ja üritusi on palju, peavad külalised valima, mida täpselt külastada. Osad lihtsalt kattuvad. Nii algab kell 14 ajaloolises pastoraadis üle kolme tunni kestev eesti keele aasta konverents, kus ettekandjaid nii Eestist kui Soomest. Räägitakse muuhulgas Kuusalu ja Soome suhetest, uut Eduard Ahrensist, ning Lauri Kettunenist.

Peaaegu samal ajal räägib Anu Kõlar kirikus Tsitrest pärit orelimuusika suurkujust, Kuusalu valla esimesest aukodanikust Hugo Lepnurmest. “Kell 18 algab kirikus tähtpäeva jumalateenistus, millele järgneb Lepnurme õpilase Andres Uibo ning Ines Maidre, Toomas Trassi ja Ka Bo Chani kontsert,” ütleb Rand. Pühitsetakse ka oreliprofessori mälestusvitraaž. See asub kiriku lõunapoolsel aknal ja autor on Andrei Lobanov. Kuusalu orel tähistab tänavu 150. sünnipäeva.

Kultuuri aasta läbi

Pühapäeval, 11. augustil tähistatakse Kuusalust kuus kilomeetrit lõunas, Aru külas, Kõrveaial Eesti muusika suurkuju Veljo Tormise sünniaastapäeva. Oli ju helilooja sealt pärit. Tartu saksikoor annab kell 18. kontserdi “Ma tänan sind…” Tormise, Kreegi ja teiste loomingust. “Tuleval aastal on Tormis 90. Alanud on ka Tormise kodulehe-andmebaasi koostamine. Seal saab olema helilooja looming ning muudki,” teab Ulvi Rand. Ainuüksi plaadimaterjali on Tormise loominguga üle ilma peaaegu 600. Kui seda seitse aastat tagasi koostama asuti, arvati plaate olevat paarisaja ringis.

Sarnaselt Eesti vabariigile, mis tähistab juubelit peaaegu kolm aastat, jätkuvad Kuusalu 800. sündmused samuti pikalt. “Kuulutame selle nüüd välja, et lauritsast lauritsani. Kutsume kogukondi, külasid, aktiivseid vallaelanikke ja seltse korraldama tähtpäevi, seminare ja tutvustama kihelkonna vaatamisväärsusi (laulupeo kuusik, Rootsi kuninga mänd, Paju linnus jne).

Loomulikult saab pidada spordivõistlusi või anda kontserte,” teeb Ulvi Rand üleskutse. Teada on, et septembri alguses istutavad juubelipeol osalenud kollektiivid ja kooliõpilased laulupeo kuusikusse uued puud. Jaanuaris toimub kindlasti ka traditsiooniline ajalookonverents.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.