Saada vihje
Lääne-Harju tahab rohkem riigikoole (0)
Möödunud neljapäeval kogunesid Keilas viie Harju omavalitsuse esindajad, ailment | et arutada riigigümnaasiumide rajamist Harjumaale. Koos leiti, et riigi poolt pakutud 3-4 riigigümnaasiumi pole maakonna jaoks piisav.

“Seda on ilmselgelt vähe, kuna Harjumaa rahvaarv on teiste maakondadega võrreldes kordades suurem, Harjumaal on positiivne iive ja õpilaste arvu üle lähitulevikus kurtma ei pea,” loetles põhjuseid Keila abilinnapea Eike Käsi, kes oli üks kokkusaamise organiseerijaid. Sel õppeaastal õpib Harjumaal gümnaasiumiosas 11 400 last, mis on eelmise õppeaastaga võrreldes pisut vähem , kuid teisalt on esimeses kolmes kooliastmes õpilaste arv mullusest suurem, märkis ta.

Kuni neli riigigümnaasiumi pakkus Harju maakonna jaoks välja haridus- ja teadusministeerium, kuid see arv pole kindlasti lõplik (vt 21.02 Harju Elu). Nagu haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Andres Kaarmann Harju Elule veebruari lõpus ütles, otsustab palju märtsi lõpus valmiv poliitikauuringute keskuse
Praxis uuring põhikooli- ja gümnaasiumivõrgust maakondades.

Riik jäi eemale

Keilas osalesid kokkusaamisel Saue, Keila ja Paldiski linn ning Saku ja Harku vald. Kutse oli edastatud ka haridus- ja teadusministeeriumile ning Kiili vallale, kuid erinevatel põhjustel sealt kedagi ei tulnud.

Kohtumisele ei kutsutud Saue valda, kes on käinud välja idee rajada riigigümnaasium Laagrisse. Eike Käsi sõnul kutsuti vaid need omavalitsused, kus on täna olemas elujõulised ja toimivad gümnaasiumid.

Selliseid gümnaasiume on Lääne-Harjus mitu ning need asuvad üksteisele suhteliselt lähedal: põhja poolt tulema hakates Tabasalu, Saue, Keila, Saku ja Kiili. Gümnaasium on ka Paldiskis.
Saue linnavolikogu on otsustanud teha ministeeriumile ettepaneku riigigümnaasiumi rajamiseks ning linnas on olemas ka detailplaneering, kuhu uus kool rajada. Samuti on otsustanud riigigümnaasiumi taotleda Harku vald. Eike Käsi sõnul on sama plaan ka Keila linnal, volikogu arutab seda teemat 25. märtsi istungil.

“Tänaseks ei ole paljud gümnaasiumi pidavad vallad minult teadaolevalt kindlat otsust veel teinud, kas jätkatakse munitsipaal- või riigigümnaasiumina,” ütles Keila abilinnapea ning nimetas selliste omavalitsustena Rae, Kose, Viimsi, Kuusalu ja Kiili valda.

Tehakse pöördumine

Et ministeeriumi esindajat Keilasse ei saabunud, jäi ära ka dialoog riigiesindajaga. Küllap kompenseerib selle puudujäägi aga pöördumine, mis koostatakse Harju maavanemale ning haridus- ja teadusministeeriumile. Eike Käsi sõnul rõhutatakse selles Harjumaa omapära ning edastatakse omavalitsuste seisukohad.

“Riigipoolse otsuse tegemisel tuleks arvestada Harjumaa gümnaasiumide arengukava, omavalitsuste valmisolekut ja toimivaid gümnaasiume ning tõmbekeskusi,” võttis Käsi kokku kohtumisel valitsenud arvamuse. “Kindlasti on vaja teha koostööd naabermaakonna Raplamaaga, sest kahe maakonna piirialadel on õpilaste liikumine mõlemasuunaline.”

Näiteks Harju maakonna koolivõrgu korrastamise töörühma kava järgi võiks maakonda jääda kümme gümnaasiumi.

Järgmist omavalitsuste kohtumist pole Käsi sõnul kokku lepitud, kuid kindlasti tehakse koostööd. “Ega väga palju pole otsuste tegemiseks aega jäänud – märtsi lõpus tuleb ministeeriumi teavitada oma soovist riigigümnaasiumi rajamise osas,” ütles Keila abilinnapea.

AIMUR LIIVA
Kiili valla arendusnõunik ja asevallavanem

Kiili vald on antud küsimuses rohkem vaatleja seisus, sest pole vahet, kas riigigümnaasium on Keilas, Sauel või Laagris, see ei ole logistilises mõttes meie õpilaste jaoks kättesaadav. Kiili valla selge valik on, et praegu jätkame oma gümnaasiumiosaga (omavalitsuse poolt pealemakstav summa ei ole väga suur) ning õpilaste arv suureneb meilgi järjest ja tuntavalt. Loomulikult ei küüni see mitte kunagi 256 õpilaseni gümnaasiumiosas, aga juhul kui tõesti osutub mingil hetkel möödapääsmatuks gümnaasiumiosa sulgemine, olgu rahalistel või muudel põhjustel, siis on meie jaoks ainus alternatiiv läbirääkimised Tallinna linnaga, kuhu liigub reaalselt transport.

Idee, et paneme Kiilist Sauele või Keilasse koolibussi käima, ei ole väga realistlik ega ka majanduslikult mõistlik. Õpilased on oma valikutes nagunii vabad ning igal juhul eelistatakse Tallinna suunda, kuhu saab hommikul kas vanematega koos autoga või siis ka täna juba väga mugava ja kiirelt liikuva ühistranspordiga.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.