Saada vihje
Kes hävitas Kehra lahingu ausamba? (0)
Laupäeval korraldab Anija vald koristustalgud 1940. aasta kevadel püstitatud, kuid õige pea hävitatud Vabadussõja monumendi juures. Kunagise ausamba asukoht jääb Lahinguvälja raudteepeatuse juurde, kus selle tükid on praegugi rohu sees laiali.

Koristustalgud algavad 13. mai hommikul kell 10. Nende käigus puhastatakse ausamba asukoht võsast, et sinna oleks hiljem võimalik rajada tee.

Talgutest osavõtjatele pakutakse Anija valla poolt suppi. Osavõtjatel on soovitav end eelnevalt arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu juures kirja panna, et vald teaks, palju suppi talguliste tarbeks kohale tuua.

Hävitati juba 1940?

Milles ikkagi seisneb 4. jaanuaril 1919 peetud Kehra lahingu tähtsus? “Siin oli Eesti Vabadussõja murdelahingute rindejoon. Siit löödi punased tagasi ja varsti olid punased Narva all väljas,” selgitab Kehra elanik Ants Miidla (81). Tema sõnul teatas kindral Johann Laidoner juba 1925. aastal Vabaduse Risti kavaleride kokkutulekul, et selle lahingu koht tuleks ära tähistada.

Daniel Märtmaa (85) elas lapsena Ülejõe külas. Lahingu asukoht jäi tema kodust nelja kilomeetri kaugusele. 1940. aasta kevadel püsitatud Kehra lahingu monumendi kohta mäletab ta järgmist. “Ma olin siis suhteliselt noor, aga ma sõitsin isaga sageli rongiga sealt mööda. Kui ausammast seal ehitati, seda ma nägin. Eriti hoolega ei vaadanud, aga ma nägin seda küll, kui see ausammas oli valmis.”

Kehra lahingu monument pidi avatama 23. juunil 1940, aga mõned päevad varem alanud nõukogude okupatsiooni tõttu ametliku avamiseni ei jõutudki. 23. juunil 2000 paigaldatud mälestuskivi väidab, et ausammas lõhuti 1944. aastal.

Märtmaa sõnul tehti seda palju varem, juba 1940. aastal. Initsiaatoriks olnud naabruses paiknenud Arudevahe talu mees. “Tema organiseeris selle õhkimise. See oli kohe pärast kommunistide võimuletulekut.” Seda rääkisid Märtmaale kohalikud, kui ta seal aastatel 1943-44 karjas käis.

Daniel Märtmaa nägi enda sõnul ausamba ehitamist poisikesena rongi aknast. 

Miidla väitel oli Arudevahe talu perepoeg punane. “Tema olevat läinud valda ja öelnud vallale, et kaua te seda monstrumit mu maja taga hoiate. Siis olid vallas ka vastavad mehed ja naised ametis, kes võtsid kohe kätte ja lasid selle ära lõhkuda.”

Karistust ei järgnenud
Lahinguvälja monument enne purustamist. 

Märtmaa väitel sai Arudevahe talu mees hakkama veel ühe kuriteoga. “Ta mobiliseeriti Punaarmeesse, tegi selle sõjatee läbi ja pärast seda tuli koju tagasi. Tema naisel oli Saksa sõduriga laps. Ta lõi selle pea vastu kändu puruks ja viskas sinna Jägala jõkke. See laip oli mitu päeva – ma nägin seda – sillaposti taga Kehras.” Miidla kinnitab lapse tapmist, väidab aga, et lapse viis jõkke mehe abikaasa ise.

Arudevahe talu meest mõrva eest ei karistatud. “See kiideti sellel ajal heaks, et fašisti järglane ära likvideeriti,” meenutab Märtmaa. Praeguseks on monumendi hävitaja juba surnud, Arudevahe talu hoonedki hävinud.

Praegu on lahinguvälja asukohas vaid üürikest aega püsinud ausamba tükid. Ühe väikese võidu on ausamba taastamise initsiaatorid siiski juba saavutanud. Aastatel 1957-2009 Vikipalu nime kandnud raudteepeatus nimetati 31. mail 2009. aastal tagasi Lahinguvälja raudteepeatuseks.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.