Saada vihje
Kernu mõis sai aasta kultuurimõisa auhinna (0)
19. aprillil kuulutati Toompeal Eesti Teaduste Akadeemia majas välja 2018. aasta parimad mõisad kokku viies ka tegoorias. Võib rõõmustada, sest üks võitjatest on Kernu mõis Saue valla Kohatu külas.

Eesti Mõisate Ühendus hakkas aasta parimaid mõisu valima 2016. aastal. Tänavu tehti seda juba kolmandat korda.

Kandidaate võisid esitada üksnes Eesti Mõisate Ühenduse liikmed, aga esitamiseks sobisid kõik Eesti mõisad. Valiku tegi ühenduse juhatus.

Pidulik üritus, kus võitjad välja kuulutati, toimus 19. aprillil Toompeal Teaduste Akadeemia maja saalis. Igas kategoorias oli kolm nominenti, kellest üks pälvis tunnustuse.

Aktiivse kultuurisuve eest

Tänavu olid võitjad järgmised: parim mõisamajutus – Vihula, parim mõisatoitlustus – Palmse, parim mõisamajanduse edendaja – Mooste, parim kultuurimõis – Kernu, parim mõisa restaureerimislugu – Koluvere. Parimaks mõisaajaloo tutvustajaks nimetati Ants Hein.

“See on tunnustus eelmise aasta aktiivse kultuurisuve eest. Kui me suve planeerisime, siis me leidsime, et ennast ja kohalikku kogukonda huvitavad kontserdid ja teatrietendused,” räägib Kernu mõisaproua Krista Ruus.

“Suvel oli praktiliselt iga nädal etendus ja oli ka nädalaid, kus oli kaks etendust või kontserti. Kõik läksid päris kenasti. Mõnel oli rohkem rahvast, mõnel vähem. Kohalik kogukond oli meiega väga rahul,” ütleb Ruus.

“Teatrietendustele tuldi muidugi üle Eesti. Kontsertidele võib-olla mitte nii väga. Me liitusime küll ühe mõisatetuuri kontserdikorraldajaga, kes käis teistes piirkondades samu kontserte andmas,” räägib mõisaproua.

Eesti Mõisate Ühendusel on praegu 41 liiget. Kernu mõis liitus ühendusega eelmise aasta sügisel.

Kaunilt taastatud

Kernu mõis kuulub AS Evorele, mis ostis erihooldekoduna toiminud hoonekompleksi Eesti riigilt 2012. aastal 420 000 euro eest.

Restaureerimine algas aasta hiljem, kui majast lahkus viimane hoolealune. Esialgu lõhuti mitteoriginaalvaheseinu, avati anfilaate ja veeti majast välja mulda. 2014. aastal alustati lubikrohviga fassaadi taastamist.

Oktoobris 2015 avati peahoone esimese korruse keskosas kahe saaliga kohvik Ludvig. Mõisa algusaegadel oli nendes ruumides nii pidusaal kui osa köögist, nõukogude perioodil söökla. Ludvigi sisustus pärineb Tallinnas Luigetiigi äärsest kohvikust.

Krista Ruus Kernu mõisa kõige noorema asukaga, kelleks on 20. aprillil sündinud kitsetall Karla. Kitsetalle ema Nelli hoiab mõisaproual silma peal. 

2016. aasta mais said viimase lihvi neli peoruumi esimese korruse paremas tiivas. Mõisnike ajal paiknesid seal vastuvõturuum, vannituba, magamistuba ja elutuba, hooldekodu perioodil arstipunkt ja palatid.

Peoruumid sisustati nii Bukowski oksjonitelt kui otse Suurbritanniast toodud mööbliga. Seintel märkab silm Epp Maria Kokamäe maale, mida mõisas on kokku viis. Ühes tubades seisab arhitekt Ingrid Aarna klaver, mille kohta räägitakse legendi, et sellel mänginud kirjanik Anton Hansen Tammsaare ise.

2017. aastal jõudsid restaureerimistööd ühele poole teisel korrusel. Algupäraselt olid selle vasakus tiivas laste toad ja teenijate toad, siis hooldekodu patsientide palatid, nüüd seminariruumid, kus üritusi korraldatakse nädalas korra või kaks.

Teise korruse paremas tiivas, kus mõisahärrad majutasid külalisi ja hooldekodu jällegi patsiente, paikneb praegu hotellitiib, mis osaliselt täidab ka esimese korruse paremat tiiba. 16 hotellitoast neli on luksuslikud sviidid.

Peahoone keldrit kasutas hooldekodu tsiviilõppe varjendina, seal hoiti muuhulgas gaasimaske. Nüüd leiab võlvide alt sümpaatse soome sauna.

Ei olegi siis üllatav, et Kernu mõisa on avastanud ka pulmakorraldajad – esimene pulm peeti juulis 2017 ja riburada tuleb abiellujaid lisaks.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.