Saada vihje
Käulaga taas merd seilama (0)
Viimsis Rannarahva muuseumis algab 3. juulil endisaegsel moel endisaegse, ainult sellele paikkonnale omase paadi, käula ehitus. Oodatud on kõik huvilised.

Kuni möödunud sajandi kahekümnendate aastateni ehitati Viimsis ja mujal Harjumaal purjepaate, millele oli iseloomulik ette ulatuv kiilu ja käila nurk. Seda paadi osa kutsuti olenevalt piirkonnast köliks, keulaks, käulaks. Kolmekümnendatel aastatel asendus selline omapärane vööri kuju teistsuguse, tänaseni tavapärase kaarja vormiga. Vanamoodsaid paate hakati nende vööri kuju eripära tõttu veidi halvustavalt käuladeks kutsuma.

Hiljem on see sõna kandunud üle ka teistele vanadele sõidukitele, eelkõige autodele. Sellist paaditüüpi, mida kutsutakse olenevalt suurusest kas neli- või viislaiuks, on teadaolevalt tänaseni säilinud vaid üks, mis asub Rootsi-Kallavere külamuuseumis.

Tehakse oma käula

Viimsi Rannarahva muuseumi juhataja Janek Šafranovski: „Eks me seal seda paati mõõtmas käisime ja inspiratsiooni saime. Nüüd tahame oma käula teha.“

Jaanieelsel nädalal käis muuseumi juhataja mööda metsi, otsis õiget kiilupuud. Nüüd on see tümikas kuusk rannarahva muueumis paadimeistreid ootamas.

„Juuli alguses tuleb meile paadiehitamise kunsti õpetama uue põlvkonna Eesti tuntumaid paadimeistreid Anti Kreem. Õpime paadiehituse selgeks ja teeme Rootsi-Kallavere paadi järgi uue veesõiduki. Kuidas see meil välja tuleb, kas paadiehitus õnnestub ja kas paat ka suve lõpuks purjede all maailma läheb vallutama – seda tasub vaatama tulla!“ lausus Šafranovski

Käula Viimsis. 

Igal juhul on muuseumi juhataja kindel, et terve suve läbi, iga päev mil muuseum avatud, siin ka tööd tehakse. Kiil on juba maha pandud, peale 3. juulit hakatakse laudu lõikama, aurutama ja käänama. Kõik saab tehtud nii, nagu esiisad tegid.

„Plaanis on seda paati eksponeerida ka Soomes Kotka meremessil. Põhjanaabritki tunnevad hõimuvellede omapärase veesõiduki vastu huvi,“ teab Safranovski.

Miks selline paat?

Kas paat tuleb neli või viielaidne, seda muuseumi juhataja veel öelda ei osanud. Igal juhul vähemalt kuus meetrit saab tal pikkust olema, selles oli muuseumi juhataja kindel..

Miks Harjumaal just seda tüüpi paate ehitati, on erinevaid versioone. Üks neist: ette ulatuv pikk kiil andis võimaluse mast võimalikult ette nihutada nii, et paat hoidis ikkagi kurssi. See omakorda andis võimaluse paadis paremini tööd teha ja rohkem püügivahendeid mahutada. Teise võimaliku põhjusena arvatakse jääs sõitmise vajadust, mis vajas vööri tugevdust. Merearheoloog Vello Mäss pakub põhjuseks seda, et kiilu ja täävi nurga moodustamisel kasutati puu alumist osa koos nurga moodustava juure algusega. Nii moodustus iseenesest suure kaarega nurk.

Igal juhul – huvilistel on, mida vaatama minna. Taluturg toimib igal nädalavahetusel.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.