Saada vihje
Kaitseliidu juubelinäitusel näeb haruldasi relvi (0)
Neljapäeval, 18.jaanuaril, avati Keilas maakonna muuseumis Kaitseliidu Harju maleva 100. aastapäevale pühendatud väljapanek. Näitus tutvustab maleva tekkelugu, eriorganisatsioone, spordielu, vastupanu Teise maailmasõja ajal ja pärast seda ning liidu taassündi. Väljas on haruldasi relvi, vorme, märke ning ka puusuuskade paar.

Kaitseliidu (KL) juubeliväljapanek on Harjumaa muuseumi teaduri-kuraatori German Lebedevi esimene ettevõtmine mäluasutuses. “Tulin tööle septembris ja kohe tekkis küsimus: kas ja kuidas tähistame Kaitseliidu ning Eesti vabariigi juubeleid,” räägib Lebedev. Eesti riik on KLst veidike vanem, sest organisatsiooni avalik tegevus algas novembris 1918. Samas tähistas Harju malev sajandat juubelit juba mullu 25. septembril.

Oktoobris laekus mitmelt KLi liikmelt ettepanek, et nad annavad enda kogutu lahkesti näitusele. “Kutsusin nad kohale ja otsustasime, et koostame väljapaneku maleva ning kitsamalt ka Keila kompanii ajaloost,” ütles Lebedev. Täpsemalt on fookuses ajalugu aastatel 1917-1940, teine Saksa aeg ehk Omakaitse ning KLi taastamine 1990ndate alguses.

Vintpüssid ja kuulipilduja

Palju esemeid, vorme ning muudki on pärit Saue mehe, nooremleitnant Jüri Pääsukese kogust. Tema näitus oli maakonna raamatukogus väljas detsembris.

“Väärtuslikku abi andis ka ajaloohuviline Aleks Kivinuk. Temal on väga suur kogu aumärke, medaleid ja eraldusmärke. Lisaks on mitmed esemed pärit Viimsis asuvast Eesti sõjamuuseumist-Laidoneri muuseumist,” seletas teadur.

German Lebedev näitab naiskodukaitsja kleiti, mis on heas korras. 

Viimsist on näitusel mitmed relvad ja Saksa-aegse (aastad 1941-1944) Omakaitse karikas. Relvadest on haruldasem kaba ning kabuuriga varustatud sportpüstol Browning. Kahjuks ei saanud Keilasse tuua materjale esimesest Saksa ajast, sest need on sõjamuuseumi püsiekspositsioonis.

Enamus näituse relvadest on pärit Aku Soraineni erakogust. Mees on rohkem tuntud kui advokaat, militaarhobist on aga teada vähem. “Temalt on väljas vintpüssid, sh ka mark Mossin, ning suhteliselt haruldane Taanis konstrueeritud Madseni kuulipilduja. Lõpuks tuli kokku nii palju materjali, et ruumi ja vitriine hakkas nappima. Aega ka ei olnud,” tunnistas German Lebedev.

Nii jäi muuseumi toomata näiteks Arsenalis toodetud püstolkuulipilduja. Et ikkagi relvastust ning ka ajalooliste vormide järgi õmmeldud varustust näidata, korraldab muuseum koos klubiga Front Line jüripäeva paiku vabaõhuürituse.

Kaitseliitlased suusatasid

Loomulikult on esindatud ka maakonna mäluasutuse eksponaadid. Nii on hoitud ENSV aastakümnete kiuste alles Harju Omakaitse (aastad 1941-1944) käiselint ja Keila laskevõistluse karikas. Samuti on olemas Harju Omakaitse tõend. KLi aegadest on muuseumi kogus naiskodukaitsja heas korras vormikleit ning kasutamata märkmik. Lisaks on vormidest Jüri Pääsukese kogust pärit ennesõjaaegne originaalne kuub. Samuti Pääsukese enda 1990ndate alguse KLi vorm. Näha on ka märke, trükiseid ning tarbeesemeid.

Näituse avamisel näitas kollektsionäär Ahti Juhe KL Harju maleva pealiku aastatel 1928-1940, koloneleitnant Kristjan Saare mõõka. Kaheksa aastaga sai mees mõõga kokku kolmest eri osast. 

Kuid KLis pole aastakümnete jooksul tegeldud mitte ainult militaarse ja kaitsealase tegevusega. Liidu liikmed teevad siiani aktiivselt sporti. “Malevates korraldati enne aastat 1940 väga palju suusavõistlusi ja –õpet. Puusuuski hoiti Kaitseliidu laos ning neid reklaamiti palju organisatsiooni ajakirjas “Kaitse Kodu”,” teadis Lebedev. Üks selline suusapaar, mis kuulus Tallinna malevale, on näitusel ka väljas. Heas korras suuskadel on olemas ka KLi templijäljend.

Suusapaar, millega sõideti ja õpiti sõitma enne aastat 1940. 

TEAVE: Kaitseliidu Harju malev

• Harju maleva loomise ajaks loetakse 25. septembrit 1917, kui maakonnanõukogu võttis vastu otsuse, millega tehti vallavalitsustele ülesandeks organiseerida öiseid vahisalku. Salkade ülesanne oli kaitsta elanikkonda ja nende vara marodööritsevate Vene sõjaväe jõukude eest.
• Sajandat sünnipäeva tähistati mullu septembris kontserdi ja austamisõhtuga Estonias.
• 1.jaanuarist 1925 eraldati Harjust Tallinna KL. Tegevus lõppes suvel 1940.
• Esimene taastatud maleva pealik oli 8. augustist 1990–19. augustini 1991 Manivald Kasepõld. Maleva uus lipp õnnistati Keilas võidupühal 1992.
• 8. augustist 2016 juhib malevat kolonelleitnant Eero Kinnunen.
• Vaata ka harju.kaitseliit.ee.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.