Saada vihje
Ka „lilleväetisest“ ning „vannisoolast“ saab narkodoosi (0)
Harju Elu küsimustele narkomaania ning selle ennetamise kohta vastas Katri Abel-Ollo, kes on Tervise Arengu Instituudi (edaspidi TAI) nakkushaiguste ja narkomaania ennetuse keskuse teadur.

Milline on olukord sõltlastega ja narkoainetega Harjumaal? Seda just noorte hulgas.

Täpne piirkondlik uuring puudub. Kokku on Eestis 15–16-aastastest kooliõpilastest proovinud elus kasvõi korra narkootikume tervelt 38 protsenti. Viimase kümne aastaga on see näitaja pidevalt tõusnud, kümnend tagasi oli näitaja 30 protsenti. Kui võtta appi politsei statistika ja mõned teised uuringud, siis on Eesti probleemsemad kohad Ida-Virumaa ning Harjumaa koos Tallinnaga . Kitsamalt Harjumaal on olnud probleeme osades koolides.

Milline on Harjumaal abi täiskasvanud sõltlastele?

Asendusravi, teraapiaid ning muud abi saab Harjumaal reeglina Tallinnast. On olemas Laste Vaimse Tervise Keskus, kust saavad abi lapsed ja noored. TAIs on olemas koolitusprogrammid ja materjalid, mis on abina koolikeskkonna uimastivabaks kujundamisel ja koolis uimastiprobleemidega tegelemisel.
Ravi võimalustest on Eestis olemas nii asendusravi, võõrutusravi kui rehabilitatsioon. Asendusravina opioidsõltlastele pakutakse Eestis metadooniravi. Olemas on ka lühiajaline võõrutusravi, mis kestab neli nädalat ja soovi korral kaugemgi. Üks võimalus on ka üheksakuuline statsionaarne rehabilitatsioon. Mitmed endised narkomaanid on ravilt puhtana välja tulnud ja neist on paljudel juhtudel saanud kogemusnõustajad, kes aitavad teisi sõltlasi.
Statsionaarsed kahjude vähendamise keskused, mille üks osa on ka süstlavahetus, toimivad Harjumaal Maardus ja Tallinnas. Paldiskis käivad teenuseosutajad regulaarselt nn väljatööna narkootikume tarvitavaid inimesi nõustamas ja süstlaid vahetamas.

Ometi on viimase aja suunad sellised, et mõnuainetena kasutatakse „lilleväetisi“ ja „vannisoola“?

Mis puutub “lilleväetiste” ja “vannisoolade” pakkidesse, siis siin ongi ühine nimetaja: uued psühhoaktiivsed ained.
Uute ainete esialgne mõte oli asendada illegaalseid mõnuaineid. Et tootja ei riskiks, vaid saaks neid legaalselt müüa, ongi pakkidel nimetused “Lilleväetis”, “Vannisool” ja muud süütud kemikaalid. Pakkidel on ka hoiatav silt: tegemist ei ole inimestele tarvitamiseks mõeldud toodetega. Sellega kaitseb tootja ennast soovimatute tagajärgede eest. Tegelikult ei ole loomulikult pakis neid aednikele vajalikke aineid, vaid selles on narkoaineid. Ja tarvitajad teavad, mida nad ostavad.
Seadusandlus on aga Eestis ja mujal Euroopas sellistele legaalsetele ainetele järele jõudnud ja enamus neist ei ole enam legaalsed. Nimelt on 2016. maist narko- ja psühhotroopsete ainete nimekirjades 15 ainerühma, kuhu kuuluvad ühesuguse üldise struktuurivalemiga ained, mille alla kuuluvad enamus nn vannisoolasid ja lilleväetisi. See on selliste uute ainete postitellimusi kõvasti kärpinud ja eeldatavasti on vähenenud ka tarvitamine.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.