Saada vihje
Jaanus Saat: „Oleme kõige erinevamate võimalustega vald!“ (0)
Article title
Jaanus Saat.
Üks pisiasi, aga uue valla identiteedi jaoks ometi nii oluline: Rannamõisa–Klooga maanteel tervitab sisenejat endiselt silt „ Keila vald“. Küllap on see Lääne-Harju valla teisteski „piiripunktides“ samamoodi?

Jaanus Saat: Kahjuks on vallale uute nimesiltide tegemine mitmete asjaolude tõttu tõesti veninud. Uued sildid õige nimega – Lääne-Harju vald – saavad valmis lähiajal.

Suure Saue valla tekkimine oli kuidagi loomulik ja demokraatlik protsess: peeti läbirääkimisi, koos käisid erinevad töögrupid, arutati rahvaga. Lääne-Harju vald sündis kuidagi uisapäisa: alguses peeti läbirääkimisi, siis osapooled loobusid, siis tuli haldusreformi kuupäev, valimised ja suur vald oligi valmis. Kas nüüd on erinevad osapooled, endiste erinevate omavalitsuste inimesed ja ametnikud ühtse valla omaks võtnud?

Kui aus olla, siis olin ka mina esialgu Lääne-Harju valla suhtes skeptiline. Paldiski linna volikogu liikmena nägin Paldiski potentsiaali: sadamad, tööstus, tuulepark… Paldiski võinuks hästi hakkama saada positsioneerudes mere- ja tööstuslinnana. Pakri saared olid ja on aga paigaks, kus turismi ja puhkemajandust arendada.

Tuli pakkumine hakata vallavanemaks Teile ootamatult?

Ei tulnud ootamatult. Meil oli valimisliidus kokkulepe, et kõige rohkem hääli saanued kandidaat vallavanemaks. Olin varem tegev eraettevõtluses, Paldiski linnavolikogus olin mitu koosseisu opositsioonis. Opositsioon on aga alati hüppelaud võimule. Meie valimisliit, Valimisliitude Ühendus, kus olid koos inimesed erinevatest omavalitsustest, saavutas 53 protsendiga valimisvõidu. Mul oli au võtta vastu vallavanema amet.

Kuidas üldse kohalikku poliitikasse sattusite? Toona Paldiski linnas.

Olen põline paldiskilane.Ma olin 18 aastane, kui minu „poliitikukarjäär“ algas. Algus ei olnud kõige kergem, aga täna võib öelda, et see kõik on ära tasunud.

Kui põline? Paldiski oli ju suletud linn…

Minu esivanemad elasid Paldiskis juba enne seda, kui linn suletuks kuulutati. Ja kui teistele oli suletud, siis meie pere sai siin käia nädalavahetusi veetmas. Muidugi eriloaga.

Kas see, et suurvald reaalselt toimib ja Teie selle toimimist suuresti suunate, on muutnud teie mõtteid ja arusaami suurest ühtsest omavalitsusest Lääne-Harjumaal?

Kindlasti on. Nähes ja tundes nüüd, kui palju on võimalused avardunud, tuleb neid loomulikult tahta ja osata kasutada. Võimalused investeerimiseks näiteks haridusse, sotsiaal- ja tervisekeskustesse, taristusse, elukeskkonda. Valla eelarve on täna 17 miljonit, 60% sellest kulub haridusele, 40% kõigele muule, et vald toimiks. Raha ei ole kunagi palju, aga täna on meie eelarve tasakaalus. Pigem elame kokkuhoidlikult, et kokkuhoitu arvelt teha investeeringuid.

See harjumine ei tule üleöö. See tuleb tasapisi. Aga ta tuleb.

Teie olete võtnud uue suurvalla omaks. Kas aga inimesed selle kolmveerand aastaga on võtnud uue valla omaks? Või on ikka eraldi kogukonnad – Paldiski, Padise, Vasalemma, Keila ümbrus…

See harjumine ei tule üleöö. See tuleb tasapisi. Aga ta tuleb. Kõige olulisem on see, et meie valla elanikud oleksid rahul teenustega, mida vald pakub, mida pakkuda suudab. Vald peab muutuma atraktiivsemaks ka uutele elanikele.

Kas elanikud on harjunud oma uue keskuse, Paldiski linnaga?

Me pole tahtnud rõhutada kunagi ühe keskuse olulisust vallas. Suurvallas on palju erinäolisi kante, mida tuleb eri suunas ka arendada. Paldiski linn oli ja jääb tööstuslinnaks ja samas valla keskuseks. Laulasmaa, Klooga – need paigad jäävad ikka puhkerajoonideks ja nii neid ka arendame. Kuigi Rummu on tööstuspiirkond, arendame seal ka puhkemajandust. Padise oma ajaloolisusega on aga turistide üks meelispaiku Harjumaal ja nii me seda ka arendame.

Kas nimetaksite mõned objektid, mille rajamist lähiajal alustate?

Laulasmaa kooli juurde paigaldatakse moodulmaja, mis leevendab kauaaegset ruumipuudust koolis; Keila-Joale ja Kloogale alustame uute mänguväljakute rajamist; Paldiskisse ja Vasalemma paigaldame kokku 20 turvakaamerat; hiljuti algas Paldiski ja Keila ümbruse tänavavalgustuse rekonstrueerimine, säästlikuma ja töökindlama tänavavalguse saavad Paldiski linn, Klooga, Karjaküla, Lehola ja Keila-Joa. Lohusalus tegeleme parkimisprobleemide lahendamisega, neist on kirjutanud nii Harju Elu kui üleriigiline meedia.

Vallavalitsuse tulemuslikkuse üks näitajaid on kahtlemata see, kas elanike arv omavalitsuses kasvab või hoopis kahaneb…

Võime öelda, et meie vallas tervikuna on elanikkond kasvanud. Kui aasta alguses oli lahkujate arv suurem kui saabujate arv, siis tänaseks on olukord vastupidine. Viimased neli kuud on elanike arv olnud kasvav, ning tänaseks on see tõusnud 12 802 inimeseni

Kas nimetaksite mõne piirkonna, kus elanike arv enim kasvanud ja enim kahanenud…

Me ei vaatle enam piirkondade kaupa, vald on üks tervik. Ja töötame selle nimel, et elanikkond igas piirkonnas kasvaks. Näiteks olime vallavalitsusega väljas Laulasmaa suvisel laadal, kus kohtusime kohalike inimestega, kõnelesime, miks nad peaksid ennast valla kodanikuks registreerima, sest paljudele inimestele ei ole tähtis, kus on nende sissekirjutus.. Samas on see oluline – kus on sissekirjutus, sinna laekub ka maksutulu.

Kui tihti Te aga ise inimestega kohtute või elanikke vastu võtate?

Esimestel kuudel oli jutulesoovijaid ikka väga palju, nüüd – ehk ka kuumast suvest tingituna – on hoog natuke raugenud.

Mida inimesed küsivad või soovivad?

Kõige erinevamaid asju: räägivad oma paikkonna probleemidest, küsitud on aga ka tööd ja isegi rahalist abi.

Varasemad omavalitsused olid igaüks oma juhtimiskultuuri ja meetoditega. Nüüd olete erinevatest meekondadest ühe kokku pannud. Kuidas koostöö laabunud on?

Ütleksin nii – juhtimisstruktuuri on algusega võrreldes tulnud muuta ja muudame veelgi. Ka inimesed on valla juhtkonnas vahetunud. Aga see on loomulik protsess – toimub erinevate juhtimiskultuuride ja meetodite ühtlustumine. Ma väga loodan, et valla elanikud nende sisseelamisraskuste tõttu kannatanud pole.

Paldiski linn tähistas hiljuti oma 300. aastapäeva. Kas võib öelda, et nii vanast linnast on nüüdseks korruptsioon välja juuritud? Või ise kadunud.

Vallavalitsuses kehtib korruptsiooni kohta nulltolerants. Uues vallas pole küll keegi korruptsiooni täheldanud, pole ükski inimene ega võimuorgan selles küsimuses vallavalitsusse pöördunud.

Mille poolest erineb Lääne-Harju vald ühest keskmisest Eestimaa vallast?

Nagu ütlesin, oleme väga erinevate võimalustega vald. See on meie tugevus, annab erinevaid võimalusi arenguks. Kõik ideed ja mõtted on oodatud, et teha Lääne – Harju vallast parim vald Eestis.

Nii et Teie usute teie usute Lääne-Harju suurvalda kui jätkusuutlikusse omavalitsusse?

Kindlasti usun. Muidu ma poleks seda ametit vastu võtnud.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.