Maardu lapsevanemad koos uue loodava küla projektijuhi Marika Ivandiga otsivad Harjumaale sobivat maatükki keskkonnahoidliku isemajandamispõhimõtetele rajatava keskuse loomiseks. Sinna elama, õppima ja töötama asuksid kuni 30-aastased intellektipuudega noored.
“Intellektipuudega lapse perel on Eestis peale lapse kooli lõpetamist raske valik, kas edaspidi hooldada oma last ise või panna ta hooldekodusse,” räägib projektijuht Marika Ivandi. “Intellektipuudega noor soovib elada täisväärtuslikult ja iseseisvalt, tahab õppida, teha võimetekohast tööd ja tunda ennast seeläbi vajalikuna.”
Maardu lapsevanemad ja projektijuht Ivandi otsustasid pärast erinevate Eestisse loodud puuetega inimeste keskuste ja külade, samuti Soome, Tšehhi ja Austria Camphilli külade külastamist, et uue keskuse loomisel tuleb eeskujuks võtta üle-maailmne Camphilli liikumine, mis põhineb keskkonnahoidlikule isemajandamisele ja loob tingimused iga inimese potentsiaalsete võimete avastamiseks, rakendamiseks ja arendamiseks.
Rohked võimalused
Harjumaale planeeritavas elamis-, õppimis- ja töökeskuses pakutakse kogukonnas elamise teenust kuni kolmekümnele 21–30-aastasele eesti või vene keelt rääkivale intellektipuudega noorele. “Koos elatakse 7-9-liikmelistes peredes kolmes peremajas nii kaua kui võimalik,” jutustab Ivandi.
Camphilli juhtmõte on, et iga inimese tunnustamine põhineb tema vaimsel ainukordsusel sõltumata tema puudest, usust, rahvusest või rassist. “Igas inimeses on anne, see tuleb lihtsalt üles leida,” on Ivandi veendunud. Elanike oskuste ja vajadustega arvestatakse jõukohase töö tegemisel nii elumajades, majade ümbruses, aias, põllul, samas keskuses asuvates töökodades kui lähedal asuvates ettevõtetes.
Ainuke Eestis asuv Camphilli küla tegutseb 35 elanikuga 1992. aastast Raplamaal Kohila vallas Pahklas. 35 elanikust 20 on intellektipuudega täiskasvanud, kes ise nimetavad end külaelanikeks. Seal teevad külaelanikud kõike alates kohupiima valmistamisest kuni loomade eest hoolitsemise ja põllutöödeni. Kootakse kaltsuvaipu ja sokke, valmistatakse mesilasvahast küünlaid, korjatakse ravimtaimi, tehakse puutööd, musitseeritakse jpm. Toiduks vajalik kasvatatakse ise ning käsitööd on võimalik koha pealt osta.
Vajadus on suur
Hariduslike erivajadustega laste arv Ivandi sõnul kasvab ja ilmselt vajab Harjumaa lausa kolme sellist keskust. “Erihoolekande arengukavas aastateks 2014–2020 on eesmärk suurendada kogukonnas elamise teenuse pakkujate arvu. Harju maakonna arengustrateegia 2025 kohaselt rajatakse Harjumaale hariduslike erivajadustega lastele mõeldud maakondlik kool niikuinii – Soome Camphilli külade näitel võiks see kool ju asuda rajatavas Camphilli külas,” näeb Ivandi võimalust.
Euroopa Regionaalarengu Fondi toel koostöös EKA ja TTÜ tudengite ning oma ala asjatundjatega loodetakse küla rajada aastaks 2020. Loodav keskus on Ivandi sõnul katse- ja praktikabaasiks nii keskkonnasõbraliku ja energiasäästliku ehituse kui sotsiaalvaldkonna huvilistele.
“Intellektipuudega inimesed elavad nagunii meie ümber, miks mitte anda neile võimalus tunda ennast vajalikuna ja teha seda, milleks nad on võimelised.”
OODATAKSE ETTEPANEKUID
Asukoha valimisel tuleb arvestada intellektipuudega inimeste tundlikkust ümbritseva keskkonna suhtes. Keskust ei saa rajada
• tööstuspiirkonda,
• suurte teede lähedusse,
• mürarikkasse keskkonda,
• vangla vms asutuse lähedusse.´
Keskuse saab rajada:
• looduse keskele,
• elurajooni.
Maatüki suurus võib alata 2 hektarist ja küündida 100 hektarini.
Kõiki Harju elanikke kutsutakse väärtuslikku informatsiooni ja nõu jagama võimalike sobivate maatükkide kohta. Ettepanekuid oodatakse projektijuhi meiliaadressile marika@meistritekool.ee, 512 4183.
