Saada vihje
Ilvesed ja metskitsed kosuvad tasapisi (0)
Lõppenud jahihooajal kütiti Harjumaal täpselt nii palju hunte ja karusid, medic kui oli lubatud. Ilvesed ja metskitsed, impotent kelle ridu paar külma ja lumist talve tunduvalt harvendasid, order kosuvad ning nende populatsioon on taas suurenemas.

Hunti oli tänavusel jahihooajal lubatud Harjumaal küttida neli isendit. Harjumaa oligi üks väheseid maakondi, kus lubatud arv ka täis kütiti. Üle riigi kütiti paarkümmend hallivatimeest vähem, kui oli lubatud.

Põhjuseks, miks hunti palju ei tabatud, võib olla metsakutsu arvukuse jätkuv langus Eesti metsades. Harju maakonnas on teada praegu üks hundi pesakond, oletatavalt on üks pesakond veel.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul on hundi arvukuse languse põhjuseid mitu. Üks neist on üleküttimine. “Mõningates piirkondades sai liiga julgelt (jahi)lube jaotatud,” ütles ta. “Mingites piirkondades on probleemiks ka salaküttimine, aga Harjumaal seda ei ole.”

Kärnas võsavillemid

Huntide seas möllab ka kärntõbi, mis küll ei tapa, kuid mõjutab siiski populatsiooni elujõulisust. “Hundid paranevad kärntõvest, aga kes on põdenud, need on nõrgemad,” selgitas Männil. “Kui kärntõves on emased, on pesakonna suurus väiksem.”

Kas hunti lubatakse järgmistel aastatel rohkem küttida, ei taha Männil ennustada. “Seda on hundi puhul alati raske ennustada. Sõltub sellest, palju tekib sigivaid emaseid,” ütles ta. “Aga pigem ennustaks populatsiooni kasvu.”

Teine suurkiskja, kel pole praegu kõige paremad päevad, on ilves. Tänavu ei antud Mandri-Eestis ilvesele ühtki küttimisluba. “Seisund on kehv,” lausus Männil. “Kaudselt on selle põhjuseks paar karmi talve, kui hukkus palju metskitsi. Ilveseemad olid nii nõrgad, et ei suutnud poegi üles kasvatada. Samas kütiti ilvest edasi, ka sigimisvõimelisi loomi.”

Nüüd on ilveste populatsioon siiski taastumas. Üheks põhjuseks on taas kiiresti kasvav metskitsede arv, kes on paari viimase sooja talvega märkimisväärselt kosunud.

“Metskitse tohtis sel talvel küttida, jätsime selle jahimeeste otsustada,” ütles Männil. „”Kaks viimast talve on nende jaoks olnud väga soodsad, nüüd tuleb neid jälle küttima hakata, muidu võib olukord käest minna. Tekivad kahjustused puudele, levima hakkavad haigused.”

Karu elab hästi

Ainuke suurkiskja, kelle arvukus püsib stabiilsena, on karu. Tänavu oli lubatud lasta viis karu, täpselt nii palju ka kütiti.

“Karu olukord on stabiilne,” ütles Männil. “Harjumaal elab karu Tallinnast ida pool, Lahemaa ja Kahala kandis, sinna on neid päris palju sisse tulnud. Kostiveres on ka karu kindlasti olemas.” Lääne pool Tallinna karu pole. Alles täiesti maakonna piiril, Padise ja Nõva kandis, leiab taas mesikäppasid.
Väiksematest kiskjatest on mingil põhjusel kehv aeg rebastel. Neid tohib küttida peaaegu aastaringselt, vaid kevadel on jahipidamine keelatud.

“Rebaste arvukus on suhteliselt madal, võib-olla on põhjuseks kärntõbi,” ütles Männil. “See on juba mitu aastat nii, täpset põhjust ei teagi.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.