Saada vihje
Hüüru mehed ehitasid tuld tõrjuva “Juurika” (0)

“Siin ees on pump ja kastid töövahendite jaoks. Kabiin on hästi viimistletud. Ja istmed on nii ilusad, <a href=

Mati Leivategija ning tema abilised said eelmise kuu alguses valmis peaaegu kaheksatonnise paagi, võimsa pumba ja vintsi ning ka põllul sõitva tuletõrjemasina. Ehitus käis küll ligi aasta plaanitust kauem, kuid “Juurikas” on nüüdsest valmis hädalistele appi sõitma.

Saue valla Hüüru meeste suurehitusest kirjutas Harju Elu mullu juuli keskel. Siis oli tuletõrje paakautot võimalik vaid unistustes aimata. Paak, alusraam, rattad ning kabiin vedelesid õuel ning vajasid suurt tööd. Plaan oli saada paakauto valmis detsembriks 2013. “Oleks jõudnud. Aga raha seadis piirid,” ütleb vabatahtlik päästja ning autoehitaja Mati Leivategija.

Tänavu novembri alguseks oli Hüüru meeste “Juurika”-nimeline sõiduk tipp-topp valmis.
“Hea, et naine kannatab minu hobisid. Iga teine oleks mind juba ammu ravile saatnud,” muigab mees.
Ta räägib, et ehitus käis kuni maikuuni kolme mehega. Maist novembrini aga nägid vaeva Leivategija ning tema abiline, toimetades autoga seitsmel päeval nädalas. Kokku tegid Hüüru mehed üle 2800 töötunni.

14 tonni ja palju varustust

Mida punane ja kiiskav sõiduk suudab tulekahju kustutamiseks välja pakkuda? Peal on 7,7-tonnine puhastatud ja värvitud vana kütusepaak. Kogu auto kaalub 14 tonni. Pump asub autol ees Fordi stangel. Samas kõrval on kastid varustuse ja tööriistade jaoks. Kabiinis on soojustus, korralikud istmed ning GPS-seade. Ohutuled on taga, ees ja külgedel. Signaalid ja vilkuvad tuled asuvad kabiinil.

Autol on kolm telge ning kuus Fulda kummidega ratast. “Kõik rattad ja lisaratas on tasakaalustatud. Taha ehitasime vintsi ning saame vajadusel autosid ja muid sõidukeid välja vedada,” ütleb Leivategija. Sõiduk töötab Volvo diiselmootoriga. Juba on ka “Juurikat” õppustel proovitud. “Kolm telge veavad. Ainus asi on, et järsult ei tohi pöörata. Tippkiirus on 80 km/h. Aga see on täitsa piisav. Linnas peab jälgima ohutussaari, et neile otsa ei põrutaks,” loetleb Mati Leivategija.

Rahast pole just viisakas rääkida. Aga kui suur oli ehituse kulu? Mees ütleb, et summa oli vähemalt 17 000 eurot. Sellest 3000 saadi riigilt, sest Hüüru vabatahtlikel on päästeametiga leping. Aidanud on ka Saue vald.

Müüs varuosi ning auto

“Ainuüksi 2000 eurot kulus lisavarustusele. Arvad küll, et kõik on odav. Aga üks polt maksab koos mutriga viis eurot. Kuulkraanid ja nende paikapanek maksis 120 eurot. Nii need tuhanded kogunevad,” arvestab Leivategija. Lisaks ehitati välja kogu elektrisüsteem ning ZIL-i kabiini osteti kaitsmeid tervelt 32.

Leivategija räägib ka, et raha aitas kokku saada 1990ndatel kokku veetud Vene autode osade müük. Samuti läks müügiks vana sõiduauto “Moskvitš”. Niiviisi, jupikaupa raha koguneski.

Novembri alguses oli auto lõpuks valmis. Tänaseks on Leivategija käinud ka ühel väljasõidul. Ning Keilas on peetud õppusi. Autoga sõideti lumisel põllul ning hätta 14-tonnine sõiduk ei jäänud. “Näitasin ennast ja autot ka esmaspäeva õhtul Tallinna Tornide väljakul koos teiste vabatahtlikega,“ ütleb Leivategija.
Väljasõidupiirkond on Hüüru meestel Keila tagant kuni pealinna piirini ning Tabasalu, Harku ja vajadusel ka Muraste kant.

ANDRES LAISK
Saue vallavanem
Vabatahtlik tegevus, mis aitab kogukonnas või laiemalt piirkonnas tagada avalike teenuste kätteasaadavust, on oluline. Enamasti seisab see just selliste entusiastide õlgadel. Paratamatult paneb see küsima, kas nii olulises valdkonnas nagu päästeteenus saab tänane ühiskond ainult vabatahtlikkusele loota.
Aga kindlasti on neil oma tähtis abistav ja täiendav roll. Kuniks leidub kuldsete käte ja kodanikutundega inimesi.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.