Saada vihje
Henn Põlluaas: haamrilöömine on ainult üks osa spiikri tööst (0)
Article title
Henn Põlluaas haamriga riigikogu juhi toolis.
Kujunev Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon läbis esimese tuleproovi 4. aprillil, kui  riigikogu esimehe ametisse valiti 59-aastane Henn Põlluaas – EKRE esindaja ja endine Saue linnapea. Harju Elu käis uue spiikriga rääkimas Toompea lossis, riigikogu tööruumides.

Te olete töötanud Eesti kunstimuuseumis, Tallinfilmis ja Eesti televisioonis. Millal sai alguse huvi poliitika vastu?

Henn Põlluaas: Taasiseseisvumise ajal olime me kõik poliitikast huvitatud, mina kaasa arvatud. Käisin Balti ketis, öölaulupidudel, aga seda mõtet ei olnud, et ise poliitikas kaasa lüüa.

Tõuke poliitikasse tulekule andis Juhan Parts. Lihulasse püstitati ausammas Eesti meestele, kes võitlesid Eesti iseseisvuse eest ja bolševismi vastu. Ma käisin abikaasa ja lastega ausamba avamisel selle jalamile lilli viimas.

Juhan Parts tituleeris selle natsiausambaks ja öösel pimeduse varjus punase kraanaga tuldi ausammast ära viima, kuigi sinna oli kogunenud suur hulk inimesi seda takistama .

Neile ässitati kallale koerad ja lasti gaasi. See oli ääretult inetu intsident.

Minu isa oli Teises maailmasõjas soomepoiss. Ta tuli tagasi Eesti eest võitlema. Neile kõigile pandi Saksa mundrid selga ja saadeti rindele. Eesti mehed, kes toona olid Saksa sõjaväes, ei võidelnud ju mitte Hitleri ega Suur-Saksamaa eest, vaid just nimelt Eesti eest.

Minul sai hing ääretult täis, et keegi – meie enda valitsus – tituleerib neeb mehed natsideks. See oli hetk, kui ma leidsin, et nii ei saa enam edasi minna.

Aastal 2005 valiti teid Saue linnavolikogu liikmeks. Aastatel 2012-2015 olite Saue linnapea. Mida õnnestus Saue linnas ära teha?

2005. aastal küsis toonane Saue linnapea Ero Liivik, et kas ma ei sooviks osaleda valimistel. Ma saingi kohe volikokku sisse, olin seitse aastat volikogu liige, vahepeal ka mõne komisjoni esimees, ja siis valiti mind Saue linnapeaks.

Minu isa oli Teises maailmasõjas soomepoiss. Ta tuli tagasi Eesti eest võitlema.

Lõpetasime Saue linna kanaliseerimise, ehitasime muusikakooli. Sauel oli 18 aastat muusikakool juba eksisteerinud, ta oli üks Eesti parimaid, aga neil puudusid oma ruumid. Lasteaeda sai laiendatud, teed korda tehtud. Kanalisatsiooni ehitamise käigus väljakaevatud mullast tegime suusamäe.

Ja mis on eriti vahva – selle aja jooksul Saue sai Eesti omavalitsuste seas haldus- ja majandussuutlikkuselt parimaks omavalitsuseks, mis oli suur tunnustus mitte ainult minule, aga kogu sellele meeskonnale, kes meil seal oli.

Riigikokku pürgimisel esialgu tulemust ei olnud. 2007. aastal saite te Eesti Iseseisvuspartei ridades 125 häält, 2011. aastal üksikkandidaadina 293 häält. Mis oli ebaõnne põhjuseks?

Eesti Iseseisvuspartei küsis, et kas ma sooviksin kandideerida nende nimekirjas ja ma andsin oma nõusoleku, aga ega seal mitte mingisugust kampaaniat ega tegevust ei olnud. Häälte arv jäi ka vastavalt sellele väikeseks.

2006. aastal loodi Eesti Rahvuslik Liikumine. Selle juhtkonna liikmed – mina, Mart Helme, Martin Helme ja Aivar Koitla – kandideerisime 2011. aastal üksikkandidaatidena, aga Eestis ei ole üksikkandidaadina suurt võimalust riigikokku sisse saada.

2015. aasta riigikogu valimistel saite te EKRE kandidaadina 4309 häält, sellel aastal lausa 7390. Mis oli edu võti?

Eks edu võti on kindlasti see, et need teemad, mida me tõstatasime, olid Eesti rahvale ja valijatele olulised. Kõrgemalt poolt, valitsuse ja ka riigikogu tasandilt suruti Eestile niinimetatud liberaalset demokraatiat üsna jõuliselt peale, millega suur osa inimestest ju ei lepi. Eesti inimene on oma olemuselt konservatiivne, alalhoidlik ja traditsioonilisestest väärtustest kinni pidav.

Meie eesmärgid – seista rahvusriikluse eest, perekonna eest, traditsiooniliste väärtuste eest, suveräänsuse eest – on asjad, mis kõnetavad inimesi. Seetõttu me tegimegi nii hea tulemuse. Eelmistel riigikogu valimistel ma olin kõikidest kandidaatidest 17-s, seekord ma olin häältesaagilt 7-s.

Kui te eelmise aasta kevadel riigikogu spiikriks üritasite saada, toetas teid lisaks EKRE-le Reformierakond. Häältega 35-54 jäite te tol korral alla sotsialdemokraat Eiki Nestorile. Kas kaotus oli kibe?

Ei olnud kibe. On üsna ootuspärane, et koalitsiooni esindaja võidab need valimised. See on esimene suur hääletus, mis koalitsiooni poolt tehakse ja mis reeglina kinnitab seda, et koalitsiooni hääled ja kokkulepped püsivad. Tõepoolest toetas mind ka Reformierakond täies koosseisus.

Mina ei ole aasta aja jooksul muutunud. Mina seisan nende samade väärtuste eest. Kui nüüd täna Reformierakond väidab, et EKRE-t ei saa mitte mingil juhul toetada, siis tegelikult vastavalt olukorrale nad seda kord teevad ja kord mitte. Eks see näitab lihtsalt nende enda kõikuvust ja mittetõsiselt võetavust.

Praegu on EKRE-l ja Reformierakonnal riigikogus kahe peale oluliselt rohkem kohti ehk kokku lausa 53. Miks siis ikkagi ühist valitsust moodustada ei suudeta?

Seda peab eeskätt küsima Reformierakonnalt, mis on ju asunud sellele välistamise teele.

Sellepärast ka see uus koalitsioon moodustus, et 17 võimul oldud aasta jooksul süvenes Reformierakonnas arusaam, et nemad ongi riik. Nad käitusid valitsuses ääretult arrogantselt. Nad on kõikidele oma koostööpartneritele varem või hiljem noa selga löönud.

Täpselt samamoodi üliarrogantselt käitusid nad ka opositsiooni sattudes eelmise koosseisu ajal. Meil näiteks Keskerakonnaga oli opositsioonis selline hea tava, et iga nädala alguses esmaspäeval me kohtusime, vaatasime nädala päevakava üle, kõik eelnõud. Reformierakond ei olnud opositsiooni sattudes sellest absoluutselt huvitatud.

Valitsus moodustatakse Keskerakonna, EKRE ja Isamaa baasil. Kuidas õnnestus kolmel nii erineval erakonnal ühisosa leida?

Eks ka Isamaa on deklareerinud, et nad on rahvuslik ja konservatiivne erakond. Nad on küll erinevates eelnevates valitsustes jäässe pannud oma konservatiivsed arusaamad, aga praeguses valitsuses, kus me oleme mõlemad koos, on selliseid seisukohti lihtsam ellu viia.

Keskerakonnaga on meil ka väga paljudes asjades ühine arusaam, näiteks presidendi otsevalimises ja rahvaalgatuse teemadel. Keskerakond on näidanud üles paindlikkust, koostöömeelt ja kompromissivalmidust.

Esimese tuleproovi on valmiv koalitsioon juba läbinud. Teid valiti 4. aprillil riigikogu spiikriks 55 häälega. Miks langes spiikri valimisel liisk just teie kasuks?

On selline traditsioon olnud, et koalitsiooni kõige suurem erakond saab endale peaministri koha, suuruselt teine spiikri koha ja kolmas siis aseesimehe koha. Meil EKRE-s arutati, kes oleks vääriline kandidaat spiikri kohale ja pakuti välja mind. Koalitsioonipartnerid olid minu kandidatuuriga igati nõus ja rahul.

Kuidas näeb välja riigikogu juhi tööpäev?

Tuleb iga päev juhatada riigikogu istungeid. Haamrilöömine on ainult üks osa sellest tööst.

Lisaks tuleb juhatada riigikogu juhatuse istungeid, ka vanematekogusid, tuleb esindada riigikogu erinevatel Eesti-sisestel üritustel ja tähtpäevadel, esindada Eestit ka välismaal.

Nüüd just esimese ülesandena olin esmaspäeval ja teisipäeval Viinis Euroopa parlamentide spiikrite konverentsil. Seal esinesin ettekandega idapartnerluse teemal.

On kõikvõimalikku asjaajamist ja sadade kaupa erinevate kinnituste ja allkirjade andmist. Ma ei osanud seda algul isegi arvata, sellepärast, et neli aastat ma nägin, kuidas spiiker juhatab istungit ja lööb haamrit, aga milles see muu töö seisneb, sellest ei olnud suurt aimugi. Eks ma nüüd tasapisi iga päev saan uusi teadmisi ja oskusi.

Täna (intevjuu on võetud 10. aprillil  – A. T) näiteks tuleb Läti president Eesti visiidile. Hommikul võtsime ta Kadriorus presidendi lossi juures vastu. Lõuna ajal tuleb ta Toompeale ja õhtul toimub pidulik õhtusöök tema auks.

Riigikogu juhti nimetatakse vabariigi teiseks meheks. Kui suur võim spiikril ikkagi on?

Jah, nii ongi. Seaduse järgi on spiiker teine mees vabariigis. Kui president on ära või mingisugusel põhjusel on tema presidendirolli täitmine takistatud, siis võtab spiiker presidendi kohustused enda kanda. Seda küll väga tihti ei juhtu, aga vajadusel tuleb seda teha, sellepärast, et riik ei saa jääda ilma kõrgema juhtita.

Kui pikka iga te loomisel olevale Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsusele prognoosite?

Loomulikult me loodame, et see kestaks kogu selle riigikogu koosseisu aja ehk neli aastat. See on ilmselt üsna raske ülesanne. Kui me vaatame eelnevaid aastaid, siis koalitsioon on kõik neli aastat püsinud vaid ühe või kaks korda. Täna me teeme kindlasti kõike selleks, et see koalitsioon püsiks.

Kui kaua teil endal on soov poliitikas kaasa lüüa?

Kui ma kohaliku omavalitsuse aega ei arvesta, siis olen suures poliitikas olnud alates 2015. aastast. See ei ole pikk aeg, neli aastat siiamaani. Ma leian, et mul on energiat, teotahet ja kompetentsi veel piisavalt, et poliitikas tegeleda.

Ma ei oska öelda, kui kaua. Eks elu näitab.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.