Saada vihje
Harkujärvel valmivad moodulmajad (0)
Prototüüp seisab praegu Harkujärve aiandi territooriumil.Prototüüp seisab praegu Harkujärve aiandi territooriumil. 
Harkujärvel kunagises aiandi katlamajas tegutsev Kodasema OÜ valmistas mullu septembriks esimese moodulmaja KODA 1.0. Arhitektuuribiennaalil näidatud pisike elamu antakse varsti ka seeriatootmisse. Selle hinnaklass jääb 70 000-100 000 euro vahele.

Kodasema OÜ juhatuse liige Taavi Jakobson ütleb, et firma alustas 2, 5 aastat tagasi. Siis oli eesmärk muuta olemasolevad hooned energiatõhusamaks. Aga projektil polnud edu. „Septembris 2014 otsustasime, et teeme maja enda moodi, ” ütleb Jakobson. See, et ettevõttes oli ehitajaid alguses vähe, andis meestele võimaluse vabamalt mõelda. “Mina olen infotehnoloogia taustaga. Hannes Tamjärv koolimees ja pangandustegelane, Marek Strandberg keemik ja Andrus Reinsoo trükkal,” lisab Jakobson. Kuid ilma erialaste teadmisteta ka ei saa. Varsti lisandusid meeskonda arhitekt Ülar Mark ja ehitaja Kalev Ramjalg.

Koos pandi pead tööle ning arutati läbi, kuidas panna kokku minimalistlik hoone, kus igal detalil oleks mitu ülesannet. Samas tunnistab Jakobson, et väikese ja lihtsa asja tegemine on keeruline. “Ülar Mark ütles, et pilvelõhkuja projekt oleks juba ammu valmis. Aga moodulmajaga läheb aega,” lisab ta.

Saab kiirelt paika

Prototüüp KODA 1.0 valmis mullu septembris Tallinna arhitektuuribiennaaliks. Praegu seisab hoone Kodasema OÜ territooriumil. “Varsti antakse KODA seeriatootmisse. Esimesed uued hooned lähevad Eestisse ühe kooli lisaklassideks,” seletab Jakobson. 25-ruutmeetrise ja neli meetrit kõrge moodulmaja ülesseadmine kiire ja mugav. Uues kohas tuleb valmistada ette sile plats ning kraanaga tõstetakse moodul tervikuna maha või koostatakse paneelidest. Seejärel ühendatakse vesi, kanalisatsioon ja elekter.

Hoone esiosas asuvad terrass ja sirm. Jakobson selgitab, et need on päikesevalguse püüdmiseks. “Suvel on vaja eredat valgust varjata, sügisel ja talvel püüda. Päike on võimas ressurss. Isegi ilma kütteta oli veebruaris ja märtsis päevi, kus temperatuur tõusis 23-25 kraadini,” teab ta.

Seinad on moodulil betoonist ja nende paksus on 18 sentimeetrit. Seintes on kuus sentimeetrit paksud vaakumisolatsiooniga paneelid. Sooja hoiab maja hästi. Seinte U-arv on KODAl 0,1 ehk passiivmaja tase. Seintele lisab omapära purjemustriga betoon. Betoonist on valmistatud ka välisuks.

Hea õhutus ja kliima

“Siseruum on sundventileeritud. Saame püüda kinni tolmuosakesi, mida on linnades palju. Samuti reguleerida ruumide süsihappegaasi sisaldust,” ütleb Jakobson. Tema sõnul on tihti koolide klassiruumides gaasi sisaldus 2000-3000 osakest ning see mõjutab otseselt laste õppimise ja keskendumise võimet. KODA moodulis on eesmärk 800 osakest ehk ppm-i.

Moodulis on üks suur ruum, kus asub köök koos pliidi ja panipaikadega. Tagapool mahub lae alla kahe inimese voodi. Selle alla jääb tualett ja duširuum. “WC poti kohal on musta pesu kast ja pesumasin. Oleme püüdnud mahutada siia piisaval hulgal kappe ja riiuleid. KODA 1.0-s on neid kahjuks vähe, 2.0-s on lahendus parem,” ütleb Jakobson.

Milline on mooduli hinnaklass? “Jääb 70 000 ja 100 000 euro vahele,” vastab Jakobson. Tema sõnul tundub moodulelamu hind Eesti tingimustes kõrge. Inimesed ei ole harjunud veel väärtustama tervislikku ja kvaliteetset keskkonda. Samas maksab mõne Euroopa suurlinna korteri ruutmeeter vahemikus 11 000-20 000 eurot.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.