Saada vihje
Harjumaal vohavad kassikolooniad (2)
Ämari kassipüüdjad kaitserõivastuse ja puuridega. FOTO Gerlyn TohverÄmari kassipüüdjad kaitserõivastuse ja puuridega. FOTO Gerlyn Tohver 
Tänavu on loomakaitsjatel tulnud lahendada kassikolooniate probleemi nii Vasalemma vallas Ämari alevikus kui Padise vallas Alliklepa külas.

“Kassikoloonia on Ämari asulas eksisteerinud aastakümneid. Kohalikud elanikud toidavad neid võimaluste piires ja loomad elavad suurtes korruselamute keldrites,” räägib Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja asetäitja Arvi Raie.

“Suurem arv hulkuvaid kasse koguneb ühte piirkonda – ühe korterelamu juurde – juhul kui elamus on inimesi, kes küll toidavad perioodiliselt kasse, kuid ei soovi neid omaks tunnistada ja nende eest vastutada,” ohkab Vasalemma vallavanem Mart Mets.

Kassid nakatasid lapsi

“Üks konkreetne kassitädi toidab kasse ja ravib neid aspiriiniga, lisaks varjab keldris peetavaid kassipoegi,” räägib Liisi Moosaar Eesti Loomakaitse Seltsist.

Mis tõbi siis kasse vaevab? “Ämari kassidel on herpes ehk seenhaigus, mis on nakkusohtlik ka inimestele. Kaks last samast majast on juba nakatunud seenhaigusesse. Lisaks sellele on keldrites, kus kassid elavad, ka kasside laibad,” selgitab Moosaar.

Et Ämari probleemi lahendada, on vabatahtlike grupp kasse püüdma hakanud. Praeguseks on hinnanguliselt 20-pealisest kassikolooniast enamus kätte saadud. “Vallavanem on õnneks koostööaldis, oli omalt poolt varustanud vabatahtlikke kassipüüdjaid suure püügipuuriga,” rõõmustab Moosaar.

“Püütud kassid on agressiivsed ja halvas toitumuses, parasiite täis. Kassid toimetatakse loomade hoiupaika, kus nad vaadatakse loomaarsti poolt üle, teostatakse profülaktilised menetlused ja püütakse leida neile uued omanikud,” räägib Raie.

“Rahaliselt läheks Ämari kasside probleemi lahendamine maksma ilmselt 2000-3000 euro ringis, kui arvestada, et iga kassi steriliseerimiseks/kastreerimiseks, raviks, toiduks ja hoiuks kulub kulub vahemikus 100-400 eurot,” kalkuleerib Moosaar.

Olukorra teeb keeruliseks aga seik, et Vasalemma vallal, mille osa Ämari asula on, puudub leping loomade varjupaigaga.

Kassikoloonia Alliklepas

Harjumaa veterinaarkeskus sai kirja Alliklepa kassikoloonia kohta omaaegse pioneerilaagri ruumides 19. juulil. “Kassid kuulusid Niina-Inessa Stepanova sõnul temale, dokumendid kasside omamise kohta puudusid, samuti info vaktsineerimise kohta,” meenutab Raie.

“Stepanova on Tallinna kodanik, kes on ammustel aegadel töötanud Alliklepa pioneerilaagris,” kommenteerib Padise vallavanem Leemet Vaikmaa.

Stepanovaga on hädas pioneerilaagri kinnistu omanik, kes soovib lagunenud hooned lammutada, kuid Stepanova ei soovi sealt lahkuda. “Mäletamist mööda kandideeris proua Stepanova ka Eesti Vabariigi presidendiks,” räägib Vaikmaa.

Palju loomi Alliklepalt kassikolooniast ikkagi kätte saadi? “Stepanova sõnul pidi valduses olema üle 50 kassi, Padise vallavanema Leemet Vaikmaa sõnul võis olla sellel kinnistul aga kuni 150 erinevas vanuses kassi,” seletab Raie.

Harju Elule antud vastuses on Vaikmaa tagasihoidlikum: “Meil on tõendeid 27 kassi või kassipoja leidmisest Alliklepa endises pioneerilaagris ning toimetamisest Tallinna loomade hoiupaika,” ütleb ta.

Tõenäoliselt neelab ka Alliklepa kassidega tegelemine tuhandeid eurosid. Raie sõnul toimetati kinnipüütud kassid Tallinna loomade hoiupaika, kus nad vaadati loomaarsti poolt üle, kiibiti, teostati parasiiditõrjed. Osa kassidest viidi Tallinna varjupaigast Virumaa varjupaika ja Viljandimaale.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.