Saada vihje
Harjumaa omavalitsused otsivad sõpru kaugest Gruusiast (0)
13. juunil sõlmisid koostöölepingu Maardu linn ja Phothi linn. 28. juunil sai allkirjad Kuusalu valla ja Gurjaani linna koostöö. Harjumaa viieteistkümnest omavalitsusest on Gruusiaga suhteid arendanud viis.

“Saime koostööpakkumise Phothi linnalt veel 2008. aastal. Meie linnadel on ühiseid jooni: majanduslikult ühendavad meid suured meresadamad, mis asuvad vastvalt Läänemere ja Musta mere ääres, ka elanikkonna arv on päris sarnane. Samas kliima ja ka kultuuri osas on linnad erinevad, mis oli koostöö jaoks meelitavaks faktoriks,” selgitab Maardu linnavalitsuse välissuhete nõunik Elina Letjutšaja.

Ahvatlev liivarand

Maardu linnavalitsuse delegatsioon külastas Gruusiat 10.–16. juunini. Delegatsiooni kuulusid linnapea Vladimir Arhipov, rahandusosakonna juhataja Anatoli Kartov, välissuhete nõunik Elina Letjutšaja ja avalike suhete osakonna juhataja Jelena Katsuba.

(vasakult paremale) Eesti suursaadik Gruusias Kai Kaarelson, Maardu linnapea Vladimir Arhipov, Poti abilinnapea Giorgi Pareshishvili, Gruusia male suurmeister ja maailmameister Nona Gaprindashvili, Eesti ettevõtja Sergei Balõbin, Gruusia kõrgema justiitsnõukogu liige ja Eesti-Gruusia sõprusseltsi esimees Vahtang Tordia, riigikogu aseesimees Kalle Laanet 

13. juunil allkirjastatud leping Maardu ja Phothi linna vahel hõlmab majanduslikku, sotsiaalset ja humanitaarset koostööd. Viimase all peetakse silmas kultuuri, sporti ja haridust.

“Kõige huvitavamateks suundadeks on koostöö spaa-puhkuste ja taastusravi osas, kuna Phothi linnas leiduvad unikaalsed tervislike omadustega liivarannad. Lisaks lastekollektiivide välisvahetuse võimalus ja koostöö spordi valdkonnas: laste osavõtt spordiüritustest, laste suvelaagrite külastuse võimalus mõlema linna territooriumil,” jätkab Letjutšaja.

“Majandulikult linnad saavad aidata üksteist logistika valdkonnas ja linna territooriumil asuvate meresadamate transiidivõimekuse arendamise osas,” arvab Letjutšaja.


Ehkki saalis oli üle 40 soojakraadi, tähistati Kuusalu ja Gurjaani koostöölepingu sõlmimist tubase ilutulestikuga. 

Kuusalu valla ja Gurjaani linna koostöö sai alguse 2013. aastal. “Üks Kolga-Kuusalu kammerkoori laulja – Mart Laanpere – aitas Gruusias rajada e-riiki. Kui koori liikmed arutasid, kas minna Kreekasse või Gruusiasse, siis koor otsustas, et Gruusiasse. Niimoodi me sattusime just nimelt sinna Gurjaanisse,” muheleb koori juht Taavi Esko.

2015. aastal käis Gruusias Kuusalu keskkooli lastekoor, 2017. aastal tuli vastukülaskäigule Tbilisi laste muusikateater.
Nüüd 26.–30. juunil külastasid Gurjaanit lisaks Kuusalu keskkooli lastekoorile ka vallavanem Monika Salu ja vallavolikogu esimees Mait Kröönström. 28. juunil allkirjastas Kuusalu vallavanem Gurjaani linnapea Archil Khandamashviliga koostöömemorandumi.

“Seal on puudu kõige elementaarsematest asjadest. Puudub kliimaseade, puuduvad korralikud noodipuldid. Igasugune abi on teretulnud,” ütleb Esko Gurjaani muusikakooli kohta.

Keila oli esimene

Maardu ja Kuusalu pole sugugi ainsad, kes Gruusiast koostööpartnerit on otsinud. Keila linna ja Chiatura linna kontaktid said alguse juba 2007. aastal.

2008. aasta augustis Vene-Gruusia sõja ajal oli Keila linnavalitsuse ees moraalse toetuse märgiks heisatud Gruusia lipp. Keila linnavalitsus eraldas reservfondist 5 000 dollarit ehk 52 500 krooni grusiinide abistamiseks, sest Chiatura asus konfliktipiirkonna vahetus läheduses. Linn ise pääses purustustest, kuid võttis vastus sõjapõgenikke. Raha oli mõeldud põgenike abistamiseks.

“Chiatural olid sõprusidemed varemalt meie partnerlinna Siguldaga ja sealt meie tutvus alguse sai. Vastastikuse suhtlemise tulemusena sõlmiti koostöölepe 6. aprillil 2009,” selgitab Keila linnapea Enno Fels.

“Lepinguga soovivad Keila ja Chiatura tugevdada kahe rahva vahelisi sõprus- ja koostöösidemeid erinevates valdkondades: turism, kultuur, majandus jne.  Tegemist oli esimese Eesti ja Gruusia linna vahel sõlmitud koostöölepinguga, mida teadis kinnitada ka toonane Gruusia suursaadik Eestis Ruslan Abashidze,” väidab Fels.

“Sest ajast oleme päris aktiivselt tegutsenud: vahetanud kogemusi, üksteist külastanud. Meie kultuurikollektiive on käinud Gruusias, Keilas esinesid Gruusia rahvatantsuansamblid. Oleme külastanud tähtsamaid üritusi nii Eestis kui Gruusias. Keila linn koos Siguldaga annetas Chiaturale materiaalset abi sõjapõgenike aitamiseks, elanike toetuseks. Kindlasti jätkub hea koostöö edaspidigi,” loodab Fels.

Gruusia suursaadik ja Keila linnapea Tanel Mõistus 2009. aasta suvel Keilas. 

Teised passiivsemad

“Harku vallavalitsus on arutanud koostööd Gruusias asuva vallaga 2009. aastal. Koostööleppeni ning pikaajaliste sõprussuhete loomiseni toona ei jõutud,” selgitab Harku valla kommunikatsioonijuht Liina Rüütel.

Gruusia omavalitsuse Didgoriga suhtles Saue vald. “Ma ei mäletagi, kas me lepinguni jõudsime, aga me kaks aastat käisime külas üksteisel,” ütleb Saue vallavanem Andres Laisk. Üks põhjuseid, miks suhtlemine katkes, oli sealne haldusreform – Didgorist sai pealinna Tbilisi linnaosa.

Gruusiaga pole seevastu koostööd teinud ei Kose, Saku, Jõelähtme, Lääne-Harju, Kiili, Viimsi, Raasiku, Anija ja Rae vald ega ka Loksa linn.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.