Saada vihje
Facebooki abil iseseisva Keila linna eest (0)
Keila jätkab võitlust, et säästa linna sundliitmisest kolme Lääne-Harju valla ning Paldiskiga. Üle 660 aktiivse elaniku on ühinenud iseseisvust pooldava Facebooki lehega. Volikogu ja valitsus koostavad vastuväiteid ning argumente, miks liitmist pole vaja ette võtta. Aprillis toimub ka rahvaküsitlus.

Keilas elav Maret Lepiksaar lõi koos abikaasaga Facebooki grupi neli nädalat tagasi. Grupp on leitav, kui internetis otsida märksõna “Iseseisev Keila linn”

“Abikaasa on põline keilalane, mina elan linnas aastast 2002. Tahan koguda lehele kogu teabe kolme valla ja kahe linna ühinemisest ja sundliitmisest,” räägib Maret Lepiksaar. Lisaks temale on teavet jaganud linnavalitsuse pressiesindaja Valdur Vacht , Keila linna ja valla aktivistid. Grupiga ühinenuid on viimastel andmetel 662.

Kas seda on palju või vähe? “Vägisi ega kättpidi ei saa kedagi juurde tuua või liita. Kahjuks ei ole uudis Keila võimalikust sundliitmisest veel inimesteni jõudnud. Nad on ehk veidi passiivsed ja äraootavad,” ütleb Lepiksaar. Omavahelises vestluses on küll öeldud: oleme igal juhul linna iseseisvuse poolt, kuid avalikult ei juleta seda siiski kirjutada või teatada. “Gruppi võib kirjutada igaüks vaatamata erakondlikkusele või mitterakondlikkusele. Ma ise ei kuulu ka ühtegi erakonda. Võib olla ka kaugem inimene, kes toetab linna omaette olemist,” julgustab Maret.

Vanad andmed?

Miks on vaja aga säilitada põline kilhelkonnakeskus ning pea 79 aastat linna tiitlit kandnud Keila iseseisvus? Vabariigi valitsus ju nii ei arva ja tahab 10 000 elanikuga asulat liita nelja Lääne-Harju omavalitsusega. Lepiksaare arvates on liitmise plaanijate põhiargument: Keilal on tõmbekeskuse staatus ja seda kogu piirkonnale. “Aga kuhu jääb Paldiski linn, mis on ka tõmbekeskus? Imelik argument on ka see, et Keila linna- ja vallavalitsused asuvad ühes omavalitsuses. Uue valla keskuse võib ju linnast ära kolida,” pakub Lepiksaar.

Lisaks näib tema sõnul, et liitjad toetuvad erapoolikule ja vanadele andmetele. Viimased Geomedia analüüsid Keila võimekusest on tehtud aastatel 2010-2013. “Linnal oli siis tõesti suur laen. Tänaseks on tervisekeskuse osa tasutud, kool ja ühisveevärk on valmis ja tasumisel,” ütleb Lepiksaar. Lisaks lõhub sundliitmine tema sõnul asula identiteedi.

Vastulaused koostamisel

Linnapea Enno Fels hindab algatust kõrgelt. “Facebooki lehekülg “Iseseisev Keila linn“ kogub populaarsust ja on tänuväärt algatus linnakodanikele oma arvamuse avaldamiseks. Pöördun siinjuures kõigi linnaelanike poole liituda selle lehega. Olete kursis sündmustega ning saate avaldada oma seisukohta,” ütleb linnajuht.

Valitsuse kavad liita lisaks Keila, Vasalemma ja Padise vallale ning Paldiski linnale ka Keila linn on kuu aega vanad. Mida volikogu ja valitsus on vahepeal ette võtnud, et säästa linna sundliitmisest? “Volikogu on andnud linnapeale volituse sellekohaseks tegutsemiseks veebruarikuu istungil, valitsuse otsuse analüüsiks ja vastuväidete koostamiseks,” ütleb Fels. Keila esitab oma argumendid valitsusele 15. maiks. Valitsuse otsus tuleb pärast seda hiljemalt kuu jooksul. “Kordan veelkord: Keila saab hakkama linnana, haldusreformi kriteeriumid on kuhjaga täidetud ja pole mingit põhjust liitumiseks, ammugi sundliitmiseks,” lisab Fels.

Aprillis toimub ka viies Lääne-Harju omavalitsuses rahvaküsitlus. Praeguse kava kohaselt saab hääletada 23. ja 24. aprillil kõigis viies omavalitsuses. Seda nii jaoskondades edelitega kui ka arvutis elektrooniliselt. “Tulemus on soovituslik, kuid sellegipoolest peaks see olema tõsine argument valitsusele lõppotsuse tegemisel,” rõhutab linnapea Enno Fels.

KÜSIMUS: Kas Keila vastuseisu ja argumente võetakse arvesse?

SULEV VALNER
rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik

Omavalitsusel on võimalus esitada valitsuse tehtud ettepaneku kohta oma põhjendatud arvamus volikogu otsuse vormis 15. maiks. Kindlasti arvestatakse valitsuse poolt edasiste sammude puhul ka omavalitsuste vastuseid.

Miks tuleb üle 9800 elanikuga hästi toimiv linn liita teiste omavalitsustega? 5000 elaniku kriteerium on topelt täis. Veel aasta alguseni oli jutt, et selliseid omavalitsusi ei sundliideta.

Haldusreformi seadus ütleb (§ 9 lg 2) ja seda on kogu aeg ka avalikkuses räägitud, et kui mõnes piirkonnas on vajalik kriteeriumi täitmiseks kaasata ühinemistesse elanike arvu miinimumkriteeriumi täitev omavalitsus, siis võib valitsus seda haldusreformi eesmärkide saavutamiseks teha. Haldusreformi seadus kohustab lisaks 5000 elaniku kriteeriumi täitmise kõrval juhinduma ka Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse sisulistest nõuetest (§ 7 lg 5). Sh. hindama, millise omavalitsusega on alla 5000 elanikuga omavalitsuse ühendamine enim põhjendatud, lähtuvalt mõjust teenuste pakkumisele, haldussuutlikkusele jne. See tähendab, et tuleb arvestada ka kohalike omavalitsuste keskus-tagamaa seoseid, mis argumendist Keila linna kaasamisel lähtutigi.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.