Saada vihje
Eesmärk: Ülemistest peab saama Eesti värav Euroopasse (0)
Article title
Ülemistest saab üks Eesti südameid – siia jooksevad kokku rongi-, bussi-, trammi- ja lennuliinid. Kui seda kõike planeerida ja teha võimalikult odavalt, laseksime suure võimaluse käest. ESKIIS Kolm Pluss Üks OÜ
Juba praegu on kümnete ja kümnete tuhandete tallinlaste ja harjumaalaste elu seotud Ülemiste piirkonnaga, kuigi me sellele igapäevaselt ei mõtle. Üsna lähitulevikus muutub aga Ülemiste kogu Eesti üheks olulisemaks kohaks, kus asub Eesti kõige tähtsam transpordisõlm, millest liigub läbi miljoneid inimesi ja kus on kümneid tuhandeid kõrgelt kvalifitseeritud töökohti.

Tänasele lennujaamale on lisandumas rongi- ja bussijaam, lisaks laienevale Ülemiste keskusele on valmimas vaaterattaga keskus T1, rääkimata Ülemiste Citys asuvast 400 targa äri ettevõttest (sh Eesti IT alustalad Helmes ja Nortal, lisaks Skeleton, Cleveron, Nordea ja Tele2).

Kõigi plaanide täies ilus ja kogu suurejoonelisuses teoks saamisel on silma peal hoidmas – arvestades plaanide mastaapsust – üsna väike hulk inimesi, kes on piirkonna käekäigu võtnud oma südameasjaks. Projekte, millel kätt pulsil hoida ning mille eest vastutavaid inimesi tagant julgustada, on palju – Rail Baltic (RB), Tallinna ringraudtee, Tallinna väike ringtee, Tallinna-Helsingi püsiühendus ehk tunnel, Ülemiste järve ja Peetri aleviku sidumine linnaga, Euroopa väljak, Linnapromenaad jne.
Selle kõige eesmärgiks on Ülemiste piirkonna terviklik areng – et kõik praegused ja tulevased suurprojektid ühte kohta mõistlikult ära mahuksid, koos toimiksid ning et see oleks võimalikult ettevõtlus- ja inimsõbralik. Just Ülemiste piirkonna kohta kehtib kulunud ütlus, et Tallinn ei tohi kunagi valmis saada, kõige paremini.

Koostöö riigiga

Selleks, et koos 2026. aastal valmiva Rail Balticuga saaks ehitatud ka kõik muu vajalik Ülemistel, mujal Tallinnas ja selle lähiümbruses, on käivitunud koostöö Tallinna linna, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Eesti ettevõtete ja ettevõtete ühenduste ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) vahel.

Tallinna linnapea Taavi Aas on Tallinna nimel välja toonud investeeringute vajadused, mis on seotud kiirraudtee Tallinna linnaruumi sidumiseks. Esimeseks sammuks selles osas oli trammiliini pikendamine lennujaamani.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson on oma kirjas Aasale kinnitanud, et riik toetab igati Tallinna ettepanekuid ning et nii Rail Balticu, Tallinna kui Eesti riigi jaoks on saadav kasu kõige suurem, kui projekti elluviimisel arvestatakse linnaruumi arengu, inimeste liikumise, keskkonnahoiu ja ettevõtlusega.

Lisaks Ülemiste piirkonna arendajatele ja mitmetele transpordiettevõtetele on mõtetega liitunud 3200 ettevõtet ühendav Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja paljud teised. Tegemist on Eesti arengu jaoks nii olulise teemaga, et neidsamu seisukohti toetab lisaks linnavalitsusele ja valitsuskoalitsioonile ka näiteks Reformierakond.

Väljak kui Eesti värav

„Siin asuvad meie peamised väravad Euroopasse ning sellest tuleneb ka planeeritava rongi-, bussi- ja lennujaama ühendava Euroopa väljaku nimi,“ selgitab Ülemiste City arendamisega tegeleva Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu.

Seetõttu oleks äärmiselt rumal, kui me ei kasutaks kõiki vahendeid, et see piirkond muuta nii esinduslikuks ja hõlpsalt ligipääsetavaks kui võimalik. Eriti, kui see haakub otseselt RB projektiga ning võimalus on taotleda Euroopa Liidult rahastust, sest just nii on tegemas meie lõunanaabrid Riias. Meie ülesanne on teha asju vähemalt sama hästi või veel paremini kui lätlased.

„Euroopa väljak peab olema Eesti värava vääriline,“ räägib Kaldalu ja toob näiteid lõunanaabrite pealinnast, kus kavatsetakse koos RB terminaliga anda uus ilme kogu selle ümbrusele.
„Ülemiste piirkonnas on potentsiaali elada-töötada 100 000–150 000 inimesel. Mõne koha võib ju kuskil mujal unarusse jätta, aga Tallinna kesklinna mitte,“ ütleb Kaldalu.

Vaade linnnulennult lähituleviku Ülemistele. 

Ka minister Simson jagab seisukohta, et Rail Balticu ühisterminali asumine kaubanduskeskuste laadimisalade vahel, autopesula ja kaubajaama kõrval ei oleks kuidagi sobilik. Kirjas Tallinnale ütleb minister, et „Euroopa väljak saab tuua nii lennujaama, rongijaama kui ka bussijaama kokku ühele väljakule.“

Näiteks Tallinna Lennujaam on valmis korraldama koostöös Põhja-Eesti ühistranspordikeskusega kõigi Euroopa väljakul asuvate terminalide tööd. Bussi- ja rongijaama opereerimine on võrreldes lennujaamaga suurusjärgu võrra lihtsam, samas saab tagada reisijatele võimalikult mugavad ümberistumise võimalused. Sama arvamust väljendas äsja uue bussijaama osas ka 60 ettevõtet ühendav Autoettevõtete Liit.
„Aastatepikkuse tööna valminud RB detailplaneeringu vastuvõtmine on võimalik ja vajalik veel käesoleval aastal ning vajalik on koheselt jätkata ka ühisterminali ja lennujaamani ulatuva Euroopa väljaku projekteerimist,“ ütleb Kaldalu.

Promenaad kesklinna

Rongi- ja bussijaama juurde peaks mugavalt pääsema nii ühistranspordiga, jalgsi kui rattaga. Trammiteed on lennujaamani juba pikendatud ning käimas on ka reisisadama trammiteega ühendamise analüüs. Ettevõtted on avaldanud soovi, et osa Koplist tulevaid tramme sõidaksid lennujaamani juba täna, sest see on olulisem sihtkoht kui praegune lõpp-peatus Peterburi maantee ääres.

Kõige selle lõppeesmärgiks on, et Euroopa väljakust saaks Tallinna kõige parema ühistranspordiühendusega koht.

Kuid liiklejad ei liigu vaid ratastel ning arvestama peab, et vanalinnast on Ülemistele vaid kolm kilomeetrit. Tallinna linna ja MKMi eestvedamisel on käimas Linnapromenaadi projekt, mis ühendaks läbi Majaka ja Gonsiori tänava Euroopa väljaku äsja rekonstrueeritud Tammsaare pargi ja peatselt valmiva Peatänavaga. Ilma Linnapromenaadi rajamata tunduks ühisterminal asuvat linnast väljaspool.

RB projektiga rajatakse Eestis üle saja inimestele või suurulukitele mõeldud silla ja tunneli. Tallinna polnud neid algselt kavandatud, kuid näiteks Riias ehitatakse neid kümmekond, rääkimata nii vana kui uue raudtee tõstmisest postidele kogu linnasüdame ulatuses.

Tänavu kevadel kinnitati ka Tallinnale vajalikud lahendused Rail Balticu esindajate, Tallinna linna ja mitmete teiste osapoolte koosolekul. Tulemuseks on, et lisaks Euroopa väljakule on turvalised kergliiklusteed ette nähtud Tartu maantee raudteeviadukti alt läbipääsuks, kus hetkel on inimestele vaid meetrilaiune ohtlik teeriba.

Kesk-Sõjamäe tänava juurde, kuhu on kavandatud RB autode pealelaadimisjaam, on ette nähtud tunnel nii kergliikluse kui autode jaoks, mis loob Ülemiste kaubajaama ärakolimisel võimaluse ka selle piirkonna arenguks.

Läänemere keskus?

Kui Tallinna ja Harjumaa areng piirduks vaid Rail Balticu projektiga, siis toetaks see Riia kujunemist Baltikumi keskuseks. Nii Tallinn kui Vilnius asuksid Läti pealinnast vaid kahetunnise rongisõidu kaugusel, mis kallutaks ettevõtete regionaalsete peakontorite asukohavaliku Riia kasuks. Kas me tahaksime tulevikus käia Riias oma eelarveid kinnitamas ning igakuistest tulemustest aru andmas, esitab Kaldalu retoorilise küsimuse.

Eesti ettevõtted, kes on ühiselt samuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga suhelnud, jagavad seisukohta, et RB ei ole regionaalne tupikprojekt, vaid sellest saab Euroopa üks olulisemaid raudteid. Ka nimi Rail Baltic ei tähenda ainult kolme Balti riiki, vaid võimalikult paljude Läänemere (ing. k. Baltic Sea) äärsete riikide ja nende olulisemate linnade sidumist kiire ja keskkonnasäästliku raudteevõrgustikuga. Pole saldus, et juba on käimas eeltööd Rail Balticu pikendamiseks Helsingi suunal ning on vajalik ka Läänemere kaldal asuva Euroopa ühe suurema linna Peterburi (ja seeläbi ka Peterburiga juba seotud Euroopa suurima linna Moskva) ühendamine kiirraudteega.

„Sõltumata poliitilisest olukorrast peab Tallinn nägema ennast üheskoos Helsingiga Läänemere keskusena, millest ühel pool asub kahetunnise elektrirongisõidu kaugusel Riia ning teisel pool täpselt samal kaugel Peterburi,“ ütleb HOLi tegevdirektor Joel Jesse. See tähendab, et Peterburgi peaks meid tänase 8-tunnise sõiduga diiselrongi asemel viima kahe tunniga elektrirong. See omakorda tähendaks, et Narvast saaks nii Tallinna kui Peterburgi vaid ühe tunniga ning Tartust Tallinna kuluks sõiduks veidi enam kui tund.

Kaubavedu linnast välja

Kui algselt arvati, et Ülemiste kaubajaam võib rahvusvahelise terminali kõrvale alles jääda, siis tänaseks on kõigi osapoolte seisukohad muutunud. Tallinna linn on juhtinud tähelepanu, et linnaruumi sisse kaubajaamad ei sobi, eriti arvestades viimastel aastatel tõusnud turvariskide taset. Kui Rail Balticu projektis mõeldakse kiirraudtee trassil asuvatele taimedele ja loomadele, siis oleks kummaline, kui suured ohuallikad, nagu nafta- ja väetiserongid, seisavad ja manööverdavad RB rahvusvahelises terminalis, kust liigub läbi tuhandeid ja tuhandeid inimesi.

Ja et oht inimeste eludele ei tunduks vaid paranoiana, siis olgu siia lisatud ka väljavõte Eesti ettevõtete kirjast minister Simsonile: „Arvestades turvalisuse riskide olulist tõusu kogu maailmas, Tallinna kiiret arengut Ülemiste piirkonnas ning sinna rajatavat RB Tallinna rahvusvahelist ühisterminali, oleks mõeldamatu kaubajaamade ja kaubavedude senise olukorra jätkumine.“

HOLi tegevdirektor Joel Jesse (vasakul) ja Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu on ühel meelel, et Rail Balticu ehitus on vaid suurte asjade algus. 

Minister Simson on omalt poolt kirjalikult kinnitanud, et ministeerium toetab Ülemiste kaubajaama ärakolimise ideed ning Eesti Raudtee ja MKMi eestvedamisel on käivitunud tänu RB projektile ringraudtee kavandamine, mis lõpuks teeb teoks aastakümnete pikkuse plaani kaubaveo ja kaubajaamade Tallinnast välja viimiseks.

„Ringraudtee võimaldab panna käima ka regionaalrongid suunal Paldiski-Keila-Saue-Ülemiste. Ülemiste kaubajaama ala tuleb reserveerida peale kaubajaama äraviimist Tallinna-Helsingi püsiühenduse reisiterminaliks. Pole mõeldav, et me selle kuhugi mujale ehitaks,“ ütleb Jesse.

Suur võimalus

Ülemiste piirkond saab olema juba lähitulevikus võtmetähtsusega. Ülejäänud linn ja Harjumaa peavad olema sellega võimalikult hästi ühendatud ning Ülemiste omakorda pakub tulevikus lisaks lennujaamale kiireid ja mugavaid rongiühendusi Läänemere piirkonna suurlinnade Peterburi, Helsingi ja Riiaga. Seetõttu ei saa kokkuhoid olla omaette eesmärgiks. „Tallinna RB ühisterminal koos oma ümbrusega peab olema väärikas ja Euroopa linnale kohane atraktiivne koht Euroopa kaardil. Nii nagu Riia on planeerimas rongi- ja bussijaama ning neid ümbritsevat linnaruumi selliselt, et see toetab saabujate muljet Riiast kui metropolist, peame ka meie Ülemiste piirkonnast kujundama Eesti värava,“ kirjutavad Eesti ettevõtjad minister Simsonile mullu saadetud kirjas.

„Me peame saama keskpunktiks. Millal oli Eestis rikkus? Siis, kui olime osa hansateest ning meil olid selle aja kohta suurepärased ühendused. Seda peame tegema ka täna, et olla konkurentsivõimelised ja kujundada piirkonnast Põhja-Euroopa targa majanduse süda,“ on Jesse kindel.

Tallinna linna, MKM-i ning Eesti ettevõtete ettepanekud

  • Tallinna kujundamine Läänemere piirkonna keskuseks ning seega ka Euroopa Liidu idapiiril asuvate Kirde- ja Kagu-Eesti regionaalsete probleemide lahendamine.
  • Raudtee kaubajaamade ja kaubaveo, sh ohtlike veoste viimine Tallinnast välja ning Keila-Paldiski reisiraudtee ühendamine Ülemistega.
  • RB ühisterminali kohene terviklik väljaehitamine ja sidumine Euroopa väljaku abil Lennujaamaga.
  • RB ühisterminali sidumine südalinna ja sadamaga trammi ning Linnapromenaadi abil.
  • Tallinna väikese ringtee ehk Tartu mnt Delta ning RB trassiga seotud ristumiste väljaehitamine.

HOLi seisukohad

  • Kavandada RB trassile regionaalsed rongipeatused (Harjumaal neli).
  • Arvestada RB projekteerimisel Tallinna ringraudteega, mis võimaldab panna käima ka regionaalrongid suunal Paldiski-Keila-Saue-Ülemiste ning RB ristumistega Tallinnas.
  • Arvestada RB projekteerimisel perspektiivse Tallinn-Helsingi püsiühenduse ja selle reisiterminaliga Ülemistel – tänase kaubajaama asukohas ning uue kaubaterminaliga Soodevahe piirkonnas Rae vallas.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.