Saada vihje
Bruno Nopponen ei jäta jonni: ujun üle Läänemere järgmisel aastal (0)
Viimsi Veeklubi ujuja Bruno Nopponen (43) üritas 22. augustil midagi enneolematut – üle Läänemere ujuda. Ehkki ettevõtmist ei krooninud edu, karastas see meest ja andis kogemusi.

Kust tuli mõte ujuda Rootsist Eestisse? “Kui ma 2008. aastal Soomest Eestisse ujusin, siis Kanal 2 reporter küsis finišis, et mis järgmiseks. Ma lambist ütlesin, et ju siis Rootsist Eestisse. Hakkasin mõtlema, et miks mitte,” räägib Bruno.

Vahepealsetel aastatel proovis Nopponen lühemaid vahemaid Eestis nii mandrilt saartele, saartelt mandrile, saartelt saartele, kuid ujumist käigus jõudis ta ka Läti vabariiki – nimelt Kolka neemele.

Sõbrad tulid abiks

Nopponen annab täiskasvanute kursusi Viimsi kooli ujulas. Tema õpilane Jarmo Kõster kuulub MTÜ Eesti Merelootside Ühingu juhatusse ning töötab assistendina Eesti Mereakadeemia Laevanduskeskuses. Köster lubas Nopponenile jahti Rootsi-Eesti ujumise julgestamiseks.

TV 3 operaator Lauri Levo teatas, et tema võib tulla Läänemere ületamise katset filmima. Levo kaudu hakkas ettevõtmist toetama Tanel Hinno Reval Merekoolist. Kool maksis kinni Juminda vabatahtlike merepäästjate kütuse, kes tulid kohale päästekaater Varvaraga Artur Talviku juhtimisel.

Gotlandist põhja poole jääb väike Farö saar. “Meil oli välja mõeldud, et Farö saare põhjapoolsest tipust majaka juurest hakkame ujuma. Pidime tulema välja Mohni laiule Saaremaa külje alla, sinna kanti, kus Vilsandi on,” meenutab ujuja. Linnulennult teeb see 150 kilomeetrit, mille mees lootis läbida 50 tunniga.

22. augusti hommikul ujuja midagi ei söönud. “Ma jõin spordijooke Long Energy ja Recovery Drink, võtsin magneesiumi ja L-Carnitini 0,25 grammised kogused,” räägib ta.

Pikamaaujujad toituvad ka vees. Iga viieteist minuti tagant rüübatakse spordijooke, mida pudeliga ulatatakse. Nopponeni toitjateks kavandati õde Irina Roosiaas ja õemees Anti Roosiaas, kes võtsid kohad sisse kaatril.

Optimistlik algus

Ujuja tõmbas selga kummist soojustuseta kalipso Blue Seventy, mis katab kogu keha, väljaarvatud pea, kael, käelabad ja jalalabad. “Paksem osa on viis millimeetrit, õhem osa kolm millimeetrit. Sellega ma olen kõik oma pikamaaujumised teinud,” selgitab ta.

Kell 10.35 astus Nopponen vette. Oli praktiliselt tuulevaikne, veetemperatuuriks mõõdeti esialgu 19 kraadi. “Täitsa rahulik minek oli. Mu parimad sõbrad ikka uskusid, et ma ujun selle ära,” ütleb ta.
Elukaaslast stardipaigas ei olnud. “Ma ei ole teda kunagi võtnud pikamaaujumisele kaasa. Tal on lihtsam kodus olla. Ja mul on lihtsam ujuda niimoodi,” arvab Bruno oma küljeluu kohta.

Pikamaaujujad toituvad ka vees. 

Esimese viieteist minutiga ujus Nopponen 960 meetrit. “Kiirus oli normaalne. Ma arvan, et paar minutit läks kaotsi, kui ma kivide vahelt vette jalutasin,” meenutab ta.

Järgmise veerand tunniga läbis mees pisut üle 800 meetri. “Siis ma sain juba aru, et meile puhub midagi vastu,” räägib ta.

Esimese tunniga läbis ta kokku 3,6 kilomeetrit. “See tähendas, et 600-700 meetrit olin kohapeal ujunud,” rehkendab Nopponen. Vesi liikus vastu kiirusega 1,0-1,2 kilomeetrit tunnis.

“Ma lootsin veel, et äkki saab sealt rannaalast välja ja siis kuskilt keerab teisipidi, aga läks ainult hullemaks,” jätkab Nopponen. Talle puhus diagonaalis vastu kirdetuul kiirusega paar meetrit sekundis.

Mis läks valesti?

Pärast kolmandat ujumistundi tõusis tuule kiirus aga 10-12 meetrini sekundis. Laine kõrgus kerkis kahe meetrini ja laine tuli vastu nagu sein. “Viieteist minuti distants kukkus juba 500 meetri peale,” kurdab mees.

Hakkas koitma, et nõnda Läänemere ületamisest asja ei saa. Nopponen võitles siiski veel viis tundi. “Viimased viisteist minutit läbisin vaid 200 meetrit,” tunnistab ta.

Pärast 19,4 kilomeetri läbimist 8,5 tunniga Nopponen katkestas. Katse esimese inimesena Läänemerd ujudes ületada oli luhtunud.

Kas otsust veest välja tulla oli kerge või raske teha? “Absoluutselt kerge, sest kui ma liigun edasi 200 meetrit veerand tunni kohta, siis ei ole ju mõtet nalja teha,” arvab ta.

“Praegu kõik arutavad, et mis valesti läks, kas ilm vedas alt? Ma ütlen ausalt, et ilm oli super ja vesi oli soe. Vesi oli avamere peal 20-22,7 kraadi. Kõik tingimused olid ideaalsed, ainuke, mis me tegime valesti, oli see, et me startisime valest otsast,” arvab ta.

“Oleksime hakanud ujuma Saaremaalt Gotlandile, siis me oleksime saanud 20 tundi täiesti peegelsiledat vett ilma igasuguste laineteta. Edasi oleks olnud 20 tundi sedasama tuult 10 meetrit sekundis, kahemeetrine laine lükkamas tagant. Ma arvan, et 45 tunniga oleks see asi olnud teistpidi tehtud,” ütleb ujuja.

Nopponenil on kindel kavatsus tulevikus siiski üle Läänemere ujuda: “Ega ma oma eesmärki niisama ei jäta.” Järgmisele katsele läheb ta juba 2018. aasta suvel, sedapuhku aga Saaremaalt Gotlandi suunas. „Alla ma ei anna kunagi,“ rõhutab mees.

TEAVE: Nopponeni pikemad ujumised
• 08.08.2007 Võrtsjärvelt Tartusse 57 km – 11 h 10 min (koos Henri Kaarmaga; Priit Vehm lõpetas hiljem, Andrus Jaamul ja Toomas Haggi katkestasid)
• 25.-26.07.2008 Soomest Porkkalast Eestisse Suurupi poolsaarele 55 km – 19 h 13 min (kaasujuja Priit Vehmi lõpetas kolm tundi hiljem; Andrus Jaamul, Kinne Tõnisson, Toomas Haggi ja Henri Kaarma katkestasid)
• 11.08.2009 Lätist Kolka neemelt Sõrve säärde 30 km – 9 h 32 min (kaasujujad Henri Kaarma ja Romet Tepper jõudsid tund aega hiljem)
• 12.08.2010 Kihnust Pärnusse 45 km – 15 h 35 min (koos Romet Tepperiga, Henri Kaarma katkestas)
• 26.07.2011 Lätist Kolka neemelt Eestisse Ruhnu saarele 40 km – 14 h 15 min (koos Romet Tepperi ja Henri Kaarmaga)
• 26.07.2012 Ruhnust Kihnu 58 km – (koos Romet Tepperiga, mõlemad katkestasid)
• 03.-04.08.2013 Kihnust Ruhnusse 58 km – 18 h 19 min (kaasujuja Romet Tepper katkestas)
• 15.08.2014 Vormsilt Osmussaarele 30 km – 10 h 18 min
• 20.08.2015 Pranglilt Juminda poolsaarele 30,5 km – 10 h (koos Romet Tepperiga)
• 12.08.2016 Osmussaarelt Pakrile 30 km – 10 h 30 min (koos Romet Tepperiga)
• 22.08.2017 Gotlandilt Saaremaale 150 km – katkestas

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.